Abortide arv on Eestis tänu noortele emadele ligi neljandiku langenud

 (6)

100 sünni kohta on Eestis 63 aborti, mis on umbes kolm korda rohkem kui Soomes.

 Sotsiaalministeeriumi andmetel on abortide arv Eestis aastatel 2000–2006 vähenenud 26,3 protsenti, ekspertide hinnangul langus jätkub.

Kui veel aastatuhande alguses tehti aborte niisama palju, kui sündis lapsi, siis viimane statistika näitab, et lapse kasuks otsustatakse palju sagedamini: 100 sünni kohta tehakse 63 aborti. Kokku tehti 2006. aastal Eestis 9378 aborti.

Erahaigla Fertilitas juhi Ivo Saarma sõnul on tulemused Ida-Euroopaga võrreldes mõistlikul tasemel, Lääne-Euroopa riikide arvudeni aga on veel kasvuruumi. “Kuid trend on olnud märkimisväärne ja me läheme üha arenenud ühiskonna poole,” märkis ta.

Saarma tõi positiivseks näiteks, et aina vähem on aborditegijate seas noori. “See on tõeliselt rõõmustav sõnum, mis näitab, et teave on sedavõrd paranenud,” kiitis spetsialist teadlikkuse kasvu.

Müüt hormoonvahenditest

Ka Eesti seksuaaltervise liidu seksuaaltervise kliiniku naistearst dr Kai Haldre märgib, et arengut paremuse poole on märgata. Siiski sõnas ta, et kiirem langus, mis toimus 1990-ndatest kuni 2002. aastani, on siiski möödas.

“Siin on küsimärk. Enamikul abordipatsientidel on sünnitamise kogemus. Abordiregistrit vaadates selgub, et kordusaborte on ikkagi ligi kaks kolmandikku. See osa ei taha kuidagi vähendada,” rääkis Haldre.

Samal teemal:

Ivo Saarma põhjendas kordus­abortide hulka teatud põlvkonnaga, 30–40-aastaste naistega, kelle seas on kinnistunud arusaam, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on kahjulikud.

“See müüt on ammu ümber lükatud. Tõsi, kui hormoonvahendid 1960–1970-ndatel tulid, siis oli palju kõrvalnähte, kuid see on sama hea kui võrrelda kivikirvest jalgrattaga,” arvas Saarma ja avaldas lootust, et umbes kümne aasta pärast võiksime abortide vähesuselt Soomele järele jõuda. Põhjanaabrite juures tehti 2005. aastal 100 sünni kohta 19 aborti.

Ida-Tallinna keskhaigla sün­nituseelse osakonna juhataja naistearst dr Ferenc Szirko arvab, et sünnituse kasuks otsustamisel on üks oluline tegur ka vanemahüvitis. Samuti mängib oma osa sünnitajate keskmine vanus, mis on tublisti tõusnud. “Kuna sünnitamist ei saa lõputult edasi lükata, siis nüüd asuvad paljud naised oma plaani ellu viima,” märkis ta.

Kes peaks maksma abordi eest?

•• Eesti lastevanemate liit (ELVL), Elukultuuri Instituut ja Noored Konservatiivid esitasid möödunud nädalal õiguskantslerile avalduse eesmärgiga algatada ühiskonnas arutelu meditsiiniliste näidustusteta abortide riikliku rahastamise üle.

•• Liisa Pakosta ELVL-i eestseisusest selgitas : “Kui riik ei rahasta puukentsefaliidi või emakakaelavähi vastu vaktsineerimist, mis selgelt kaitsevad inimese elu, siis kas tuleks rahastada meditsiiniliste näidustusteta aborte?”

•• Pakosta rõhutas, et liit ei ole abortide vastu, kuid seab kahtluse alla nende rahastamise põhiseaduslikkuse.

•• Eesti naistearstide seltsi president professor Helle Karro arvas, et pöördumine on lühinägelik. “Raseduse katkestamiseks võib olla väga erinevaid põhjuseid. Oleks mõeldamatu vahet teha, millal on põhjus tasu kompenseerimiseks sobiv ja millal mitte,” märkis Karro.

•• Õiguskantsler Indrek Teder võt­tis küsimuse töösse ja kavatseb lähiajal sotsiaalministrilt paluda selgitusi ja lisateavet.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare