Mõned aastad tagasi üritas Ginteri sõnul Tallinna linnavalitsus sarnast korda kehtestada, kuid see ei läinud läbi. “See on varem olnud ja varem tühistatud. Nüüd tahetakse sama reha otsa astuda,“ ütles Ginter.

Ka teistes riikides on üritatud anda riigis elavatele inimestele sarnaseid eeliseid. „Reeglina on see läbi põrunud,“ ütles Ginter, viidates teenuste vaba liikumise ja töötajate vaba liikumise põhimõttele.

Näiteks Hispaania otsustas anda tasuta muuseumipileteid alla 21-aastastele hispaanlastele, kuid see on Euroopa õiguse järgi lubamatu diskrimineerimine, kuna samasuguseid hüvesid tuleks pakkuda ka teistest Euroopa Liidu riikidest pärit inimestele.

Helsingi, Tartu ja Tallinna inimest võiks võrdselt kohelda

Lisaks on Eesti põhiseaduses kirjas võrdse kohtlemise põhimõte. „Kui Helsingi inimene peaks saama sõita sama raha eest kui Tallinna inimene, miks mitte Tartu inimene?“ küsis Ginter.

Kas meie oma põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttest ja ELi õiguse teenuste ning töötajate vaba liikumise põhimõttest järeldub kokku, et Helsingi, Tallinna ja Tartu elanik peaksid saama Tallinna bussisõidu eest maksma ühepalju? „Sellised vihjed on Euroopa Kohtu praktikas olemas,“ möönis Ginter Päevalehe küsimuse peale.

„Seaduse rikkumine ja sellega vahelejäämine on kaks ise asja – et õunavaras politseile vahele ei jää, ei tähenda veel, et õunavargus seaduslik oleks,“ tõi Ginter paralleeli.

Brüssel päritolu järgi diskrimineerimist ei usu

Ginter kirjutas juba 2003. aastal Eesti Päevaheles, et Euroopa Liidu liikmesriigid on ühel meelel, et teises liikmesriigis töölepingu alusel töötavat isikut ei tohi diskrimineerida pelgalt tema päritolu tõttu.

Euroopa Kohtu võimaliku sekkumisega tuleks arvestada ka juhul, kui tallinlasi soosiva ühistranspordi sooduspiletite süsteem rakendub, kirjutas Ginter toona. "Isikute diskrimineerimine lähtuvalt nende päritolust on reeglina keelatud ning erandi kohaldamist peab väga hästi põhjendama – selliseid "objektiivseid põhjusi" on Euroopa Kohus aga uskuma jäänud ainult väga piiratud juhtudel," märkis ta.

Müügimaksu võib käsitada lisanduva käibemaksuna

Samuti leiab Ginter, et Tallinna kavandatav müügimaks on vastuolus ELi käibemaksudirektiiviga. „Mina toetan maksumaksjate liidu seisukohta,“ ütles Ginter.

Maksumaksjate Liit saadab Euroopa Komisjonile märgukirja, et juhtida tähelepanu ELi õiguse vastasele müügimaksule, mille Tallinn kehtestada soovib, ütles eile Eesti Päevaleht Online’ile liidu jurist Gaily Kuusik.

Euroopa Liidu õigus ei luba liidu väitel kehtestada täiendavaid müügimakse lisaks käibemaksule. „Me oleme koostamas märgukirja Euroopa Komisjonile, et siin tekib probleem,“ selgitas Kuusik. „Käibemaksudirektiiv keelab muid müügimakse peale käibemaksu kehtestada.“

Maksumaksjate Liit ise Tallinna linna kohtusse anda ei kavatse. „Saame anda Euroopa Komisjonile märku, et on meie maksuõiguses probleem,“ ütles Kuusik, viidates, et selles küsimuses on järelevalveõigus Euroopa Komisjonil. „See on liikmesriikideülese õiguse küsimus,“ ütles Kuusik.

Samas rahandusministeeriumi rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla põhimõttelist vastuolu Eesti kohalike maksude seaduse ja Eestile kohustusliku käibemaksudirektiivi vahel ei näinud. „Rahandusministeerium esmavaatlusel vastuolu direktiiviga ei näe, sest antud juhul pole ilmselt tegu kumuleeruva maksuga,“ ütles Uusküla Eesti Päevaleht Online’ile.