Advokaat protestib Heete Simmi pangaarve arestimise vastu

Prokuratuur esitas Heete Simmile uue täpsustatud kahtlustuse

Sven Sillar saatis ringkonnakohtusse kaebuse, millega palub tühistada tema kaitsealuse Heete Simmi vara ja pangaarvete arestimise määruse.
Sillar möönis, et kinnisvara arest pole nii problemaatiline.
“Küll tekitab aga küsitavusi Heete Simmi pangaarvete arest, kuhu on palgaraha üle kandnud siseministeerium. Samuti on seal ka summasid, mis Heete Simm on saanud loengute pidamise eest,” märkis Sillar.
Seetõttu ei pea Sillar ja tema klient pangaarve aresti õigustatuks, sest Sillari sõnul võib arestida süüteo eest saadud vara.
“Kuid on väheusutav, et Heete Simmile maksti siseministeeriumist raha riigireetmisele emotsionaalse kaasaaitamise eest. Kuigi mine sa tea,” ironiseeris Sillar.
Viidates kaebuse esitamise peapõhjusele ütles Sillar, et Heete Simmi pangaarvelt lähevad iga kuu maha nii laenu- kui ka kommunaalmaksed.
Sillar lisas, et jutt pole miljonitest ega ka sadadest tuhandetest kroonidest, mis oleksid naise pangaarvele kogunenud.
“Seal pole arvel meeletuid summasid. Tavalise inimese tavaline kuupalk ja tasu loengute eest.”
Eile otsustas Tallinna ringkonnakohus jätta riigireetmisele vaimses kaasaaitamises kahtlustatava Heete Simmi vahi alla võtmise määruse muutmata.
Teisipäeva õhtul esitas prokuratuur Sillari sõnul Heete Simmile ka uue kahtlustuse. Kui varasem kahtlustus oli lakooniline ning sisaldas vaid sõnu “riigireetmisele vaimse kaasaaitamise eest”, siis teisipäeva õhtul tehti sellesse täpsustus.
“Seda mõtestati ja kirjutati lahti, milles siis riik näeb vaimset ja emotsionaalset kaasabi,” märkis Sillar.
Ta ei soovinud aga kommenteerida, millised olid prokuratuuri täpsustused.
Kui varem ei saanud Heete Simm kahtlustuse sisust aru, siis pärast kahtlustuse täpsustamist on Sillari sõnul muutunud vaid niipalju, et nüüd saab naine enam-vähem aru, milles teda kahtlustatakse.
Fakt on, et ringkonnakohus leidis toimikus esitatud materjalidele tuginedes, et Heete Simmi on alust kahtlustada riigireetmisele kaasaaitamises.
Ühtlasi viitas Sillar, et ringkonnakohtu otsust ei saa mingil juhul võtta kui süüdimõistmise eelotsust. “Ikka on ju juhtunud, et asjad pole kohtusse jõudnudki või on inimene kohtus õigeks mõistetud.”