Kõige levinum linnutoit, mida linnades söögimajadesse pannakse, on päevalilleseemned. “Hea meelega söövad linnud ka muid seemneid ja alati võib ju panna mõne rasvase pekitüki,” soovitas Kuus.

Maha kukkunud marjadest võib ka pärast viljaliha kärbatamist kasu olla, sest linnud otsivad sealt seest seemneid. Toidulaual piisab iga päev peotäiest seemnetest, sest suurema toiduhulga peale võib kohale lennata liiga palju linde ja toitmine pikapeale rahakoti pihta käima hakata. Sama kulukaks võib muutuda poolautomaatne söögimaja, kus seemned ise toidulauale kukuvad – selle võivad linnud kähku tühjaks süüa.

Kindlasti ei tohi linde toitma hakanud inimene seda keset talve lõpetada.

Ühtegi head nippi tihaste eest toitu ära söövate nahaalsete tuvide peletamiseks ornitoloog anda ei osanud.

Ehkki taevas võib märgata rändlindude parvi, ei lahku talveks ometi kõik metsa- ja veelinnud. “Ränne jätkub oktoobri lõpuni või novembri alguseni. Mõned veelinnud võivad aga siin olla veel detsembris,” rääkis Kuus.

Kuusi sõnul jääb Eestisse väljapoole linnu talvituma paarkümmend liiki linde. Talvel jäävad siia rähnid, kanalistest laanepüü, mõned kakud ning hulk merelinde. Pehme talvega saab metsas ise hakkama ka pöialpoiss, kes linna toidulaudade juurde ei tule.

Vaata ka