Aegna saare juures meres lebab ilmselt sõjaaegne Vene allveelaev
1941. aasta novembris tabas Soome lahte ületanud Nõukogude sõjalaevade konvoid katastroof: Juminda miiniväljal läks mõne tunniga põhja viis laeva ja üks konvois osalenud allveelaev jäi kadunuks. Viimased andmed selle laeva kohta pärinevad miiniväljale hätta jäänud konvoi komandöri raportist, milles ta teatas, et M98 lahkus loode poole. Mis sai allveelaevast edasi, pole tänaseni teada.
Eesti veeteede amet sai selle kuu algul kätte uue avamere mõõdistuslaeva Jakob Prei. Tänapäevaste sonaritega [kajaloodidega] varustatud laevaga saab kaardistada merepõhja ja anda palju kasulikku infot nii kaluritele, geoloogidele kui ka kaablipanijatele.
Kiirema mõtlemisega lugejad kindlasti juba taipavad, kuidas need kaks fakti – 71 aastat tagasi kadunud allveelaev ja uus uurimislaev – kokku klapivad.
„Kui läksime uue laeva Jakob Preiga külgvaatesonarit proovima, siis võtsime suunaks, et lähme ja vaatame sellega juba teadaolevaid objekte, et kuidas nad selle sonariga välja näevad,” ütles veeteede ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Jaan Lutt. Üheks objektiks jäi teadaolev torpeedovõrgu hunnik Naissaare ja Aegna vahel, kuid seal tabas sonarit vaadanud mehi üllatus. Teise maailmasõja ajal sisereidil olevaid laevu torpedeerimise eest kaitsnud jämedatest trossidest torpeedovõrgu kuhja asemel näitas uus ja senistest parem sonar merepõhjas selgelt äratuntavat allveelaevavrakki.
Mälestus 1941. aastast
Leid oli üllatav „Kuna pole mingeid andmeid, et Tallinna lahes oleks hukkunud mõni allveelaev – olgu siis Esimese või Teise maailmasõja ajal –, siis polegi kindlalt teada, millega on tegu,” sõnas Lutt. Sonaripildi järgi saab spetsialist siiski veidi järeldusi teha ja kõnealusel juhul viitab laeva ahtrijoon N Liidu M-klassi allveelaevadele. See ei ütle muidugi, millise konkreetse laevaga on tegemist, kuid ajaloost teada olevad jäljed viivad Jaan Luti sõnutsi 1941. aasta novembrikuusse. „Me eeldame praegu, et see võis olla M98, mis tuli üle Soome lahe koos Hanko sõjalaevade konvoiga,” ütles ta.
Venelastel oli 1941. aasta novembris häda käes ja Hankos olnud Nõukogude väed tuli evakueerida. Kindlalt on teada, et allveelaev M98 lahkus koos konvoiga Hankost 13. novembril. Miiniristlejatest, miinitraaleritest, allveelaevahävitajast ja kahest allveelaevast koosneva konvoi tee viis risti üle Juminda miinivälja ja 14. novembri öösel ei õnnestunud Vene laevadel enam miinidest kõrvale põigelda. Mõne tunniga läks põhja kuus laeva: kaks miiniristlejat, üks miinitraaler, üks hävitaja ja – seni teatu põhjal – kaks allveelaeva: L2 ja M98. L2 uppumiskoha Keri saarest Soome pool tuvastasid Eesti merearheoloogid 2009. aastal, kuid M98 saatus on siiani teadmata.
„M98 võis vaadata, et asi on halb, ja lahkus. Konvoiülema raportist on teada, et M98 suundus loode poole ja rohkem ei ole temast midagi teada,” rääkis Jaan Lutt.
Kuhu läks miiniväljalt pagenud M98 edasi? Jaan Luti hinnangul võib tegu olla jooksiklaevaga, mis püüdis Tallinna lahes pelgupaika leida ja lahingus osalemist vältida. „Selle laevaga on nimelt veel üks huvitav lugu. Tema eelmine lahingureis oli Narva lahte. Vene saidid kirjutavad, et seal oli ta väidetavalt sõdimisest kõrvale hoidnud ja kui laev Kroonlinna naasis, siis pidi tema komandör minema selle eest sõjakohtu alla, kuid millegipärast lasti tal uuesti minna. Ei ole kindel, kas see vastab tõele, aga on eeldus, et M98 komandör otsustas oma uue lahingukäsu aja kusagil ära istuda ja võis vaadata, et Tallinna laht on selline hea vaikne koht, kus olla. Päeval laskis ta laeva mõnda lohku pikali, õhtul tõstis pinnale ja laadis veidi akusid. Ta võis mõelda, et istub oma käsu aja siin ära ja siis läheb Kroonlinna tagasi,” arutles Jaan Lutt. Komandöri otsus miiniväljalt pageda sobib tema hinnangul toonasesse sõjakonteksti. „Mille nimel tal ikka sõdida oli? Punaarmeest joosti massiliselt sakslaste poole üle. Nad ei pidanud võitlema ju Venemaa, vaid kommunistide eest. Ja nende eest ei tahtnud keegi võidelda. Aga nähtavasti juhtus midagi, et ta ei saanud enam laevaga pinnale tõusta,” oletas hüdrograafiaosakonna juhataja.
Laev on terve
Veale viitab ka see, et sonaripiltidelt paistab suhteliselt terve laev, millel pole näha uppumise põhjust. Mis sai meeskonnaliikmetest, kes kavatsesid Tallinna lahe vetes redutada? Kardetavasti tabas neid sünge lõpp nii laevast lahkumise kui ka sinna jäämise korral. „Laeva meeskonnal olnuks tõusmiseks vahendid olemas. Aga tõusta 60-meetrise sügavuse pealt novembrikuu külmas? 15 minutit pead vastu, ja juba vajud tagasi. Ja kui olnuks ka keegi neil vastas, siis oleks nad vangi võetud ja laagrisse saadetud. Seega polnud neil kuigi häid alternatiive,” arvab Lutt.
Kokkuvõttes jäi Jaan Lutt arvamust avaldades ettevaatlikuks. „On umbes 50 : 50 tõenäosus, et see laev võib olla kadunud M98. Aga see võib olla ka mõni teine laev. Kui saaks teda n-ö käega katsuda, siis võiks olla võimalik näha tema pardanumbrit või konstruktsioonide järgi tuvastada, et see on konkreetselt see laev, aga praeguse info põhjalt seda ei tea,” sõnas ta.
Lähiajal peaks arvatavat M98-t uurima Tuukritööde OÜ, mis laseb laevale uurimisroboti.
Eestis uppunud allveelaevad
Jaan Luti hinnangul on Eesti akvatooriumis 10–20 allveelaevavrakki. Kõik neist ei ole identifitseeritud.
M103
Kadus 24. augustil 1941. Meremuuseumi uurimislaev Mare avastas M103 Osmussaare lähistelt 2009. aastal.
Laevale sukeldunud tuukrid kandsid ette, et allveelaeva avariiväljapääsu luuk oli pärani lahti.
M200
M200 nimega Mest hukkus 1956. aasta 21. novembril Paldiski lähedal, kui talle sõitis otsa ristleja Statnõi ja rammis laeva pooleks. Allveelaev uppus kiiresti.
Pooleks murdunud laeva veekindlates sektsioonides jäid meremehed ellu ja nendega saadi telefoniühendus. Paraku oli päästetööde korraldus aeglane ja ebaadekvaatne.Kui tuukrid lõpuks laeva jõudsid, olid meremehed surnud.
M256
Järgmine M-klassi allveelaevaga Eesti vetes juhtunud õnnetus oli 1957. aasta septembris Suurupi väinas.
Neil laevadel olid diiselmootorid, mille käitamiseks kasutati vedelat hapnikku ja selle plahvatus laeva süütaski. Laev suutis tõusta pinnale, kuid neli appi tulnud laeva ei suutnud tormi tõttu läheneda.
Lõpuks põlev allveelaev uppus. 35 mehest suudeti päästa seitse.
MALJUTKA
Mis on M-klassi allveelaev?
Nõukogude Liit hakkas M-klassi allveelaevu tootma 1932. aastal. Viimased M-klassi allveelaevad valmisid veel pärast Teist maailmasõda.
Selle klassi allveelaevu valmistati kokku 141, teada on vähemalt 33 hukkumine.
Allveelaevnikud kutsusid neid Maljutkadeks ehk Väiksekesteks: laeva laius oli u 3,5 meetrit, pikkus olenevalt seeriast 37–50 meetrit.
Laeva kitsus – 3,5 meetrit – oli oluline, sest M-klassi laevu valmistati osadena, mida sai raudteed mööda sadamatesse transportida.
