Aegna sadam läheb remonti
“Ehituseks sel aastal finantse ei ole. Möödunud aastast tõime üle raha, mille eest loodame valmis saada tehnilise projekti. Ümbrikuid ei ole veel avatud, aga tulnud on kaks pakkumist,” ütles kommunaalameti pea-spetsialist Jaan Sillak.
Teisipäeval abilinnapea Toomas Vitsuti juures kogunenud Aegna saare arendamise komisjon leidis, et just sadama väljaehitamine on Aegna arengu seisukohalt esmatähtis.
“Prioriteediks taaskäivitada regulaarne laevaliiklus, et tallinlased ja meie külalised saaksid saarel ilusate ilmadega aega veeta. Peame saavutama, et sadam saaks sadama staatuse,” ütles komisjoni kuuluv Kesklinna asevanem Kaia Jäppinen.
Sügistormid lõhkusid sadamakai lõplikult
Saareelu hoogustumine seisab sadama taga. “Sadamaseaduse ja mereohutusseaduse järgi ei ole lubatud regulaarset laevaliini, kui sadamal pole sadamastaatust,” märkis Jäppinen.
Vajaliku staatuse saavutamine eeldab korralikku kaid ja piiratud sadamaterritooriumi. Piiride seadmist takistab praegu üks peremeheta ehitis – kollane panipaik-kuur, mille linna-osa kavatseb endale saada ja lammutada.
Kesklinna valitsuse andmetel on kai seisukord sügisest alates veelgi halvenenud. “Info on pärit kohalikelt, kes oma valdusi käivad vaatamas. Flora majas oli aastavahetusel suurem üritus ja siis tuli tagasiside, et laine on kaid lõhkunud,” rääkis Jäppinen.
Kai rekonstrueerimine ja laiendamine on jagatud kolme etappi. Esmalt rekonstrueerimine ja rambi ehitus, et saarele oleks võimalik viia päästetehnikat. Seejärel on plaanis kaid pikendada ja sellele kahes järgus juurde ehitada kaks nurkade all asetsevat 50-meetrist juppi. “Tööd maksavad vähemalt 10 miljonit krooni,” ütles Jäppinen.
Menuajal külastas saart 12 000 inimest
Parema kai ääres saaksid seista jahid ja kaatrid, praegu on merelaine ja katamaraanide tekitatavad lained neile ohtlikud. Mullu linn regulaarset laevaliini Aegnale ei avanud, sest eksperthinnangu järgi pole kai turvaline.
Kui palju inimesi möödunud aastal Aegnal käis, statistikat ei peeta.
Kõige rohkem oli saarel puhkajaid 1960.–70. aastatel, kui seal asusid suurte üleliiduliste ettevõtete ja kohalike tööstus-ettevõtete puhkemajad. “Arvestades mahutavust, perioodi ja laevaliikluse tihedust, käis ühe hooaja jooksul saarel 10 000 – 12 000 inimest. Täna on seal 50–60 majutuskohta, siis ei saa ka rohkem inimesi peale viia,” nentis Jäppinen.
Kes kaitsealuse saart tänavu avastama sõidab, leiab eest uued pingid lõkkeplatside ümbruses ja viidad vaatamisväärsustele. Sarnaselt möödunud aastaga tulevad suvel saarevalvesse päästeameti vabatahtlikud.
Linnavalitsus pole loobunud soovist vahetada Aegna Naissaare vastu, kuid hetkel on teema päevakorrast maas.
