Aegnalt leitud kivilabürint pääseb muinsuskaitse alla
Vanade pärimuste järgi möödunud talvel labürindiotsinguile asunud Aegna saare püsielanikud leidsid õhukese pinnasekihi alla mattunud kiviringi, mida oli juba aastakümneid hävinuks peetud. Ilmselt rannarootslaste kultuurist pärinevat teadmata vanusega labürinti uurivad nüüd Tallinna arheoloogid ja linna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul ootab kiviringi suure tõenäosusega ees kaitse alla võtmine.
„Sellest, mis seal lahti kaevatud, on näha, et see on päris ilus ja vääriks kaitset küll. Näis, kas arheoloogid suudavad pakkuda ka mingi kindlama dateeringu, sest praegu on ajamääratlus ebakindel. Igal juhul on ta kaitset väärt, olgu ta siis mitu sajandit vana või pärit kuskil eelmisest sajandist,“ rääkis Oliver Orro Päevalehele.
Kaitse alla võtmine säästab kiviringi võimalike vandaalide eest. „Mälestise kahjustamine toob kaasa kriminaalmenetluse ja on seega tõsisem asi kui lihtsalt mingite kivide laialitassimine,“ selgitas muinsuskaitseosakonna peaspetsialist.
Lisaks sellisele kaitsele plaanib linn kivilabürindi juurde paigaldada ka selgitavad infotahvlid. „Võib-olla saame selle juba järgmiseks suveks,“ avaldas Orro lootust.
Rahvapärimuses Jeruusalemma linnaks ristitud labürinti peeti ammu hävinuks. Juba Teise maailmasõja eel tekkinud eelarvamust süvendasid veelgi taasiseseisvumise järel Aegna kohta välja antud trükised, millest ühes nimetati labürinti hävinuks.
Aegna püsielanik Hugo Udusaar tahtis siiski kindlaks teha vähemalt labürindi täpse asukoha. Selle väljaselgitamist pidas ta võimalikuks, sest 1930. aastatel tegutsenud kodu-uurija Peeter Mei andmetel koosnes labürint ligi 1000 kivist, mis ei saanud olla kõik kadunud.
Udusaare otsinguid saatis edu: ta leidiski 30-sentimeetrise pinnasekihi alla mattunud labürindi ja avastas, et sellest on säilinud ligi kaks kolmandikku. Millal kivilabürint Aegnale ehitati, ei ole täpselt teada. Kivilabürinte ehitati Eestis juba enne Rootsi aega ja kuni 19. sajandi esimese pooleni.
Läänemere-äärsetes maades on palju kivilabürinte, enim Soomes ja Rootsis. Ka Eesti kivilabürindid on arvatavalt Rootsi päritolu, kuna nii Soomes kui ka Eestis on labürinte leitud peamiselt rannarootslaste asualalt. Eestis on kivilabürinte teada mitmes kohas. Hiiumaalt Kootsaarelt on teada kokku kolm labürinti, üks neist on ka välja kaevatud. Üks kivilabürint on väidetavalt olnud ka Tahkunas, kuid sellele pole tõestust. Üks kiviring olevat olnud ka Viirelaiul ja teine Pranglil. Aksi saarelt on avastatud kaks kivilabürinti.
