Aegunud ehitusload luubi alla

Arhitektide ning muin-suskaitsjate hinnangul tuleks lähiajal läbi vaadata enne 2003. aasta 1. juulit väljastatud ehitusload ja planeeringud ning tänasesse linnaehituskonteksti mittesobivad planeeringud tühistada.

Puitasumid on ohus

Vastavasisulise pöördumise saatsid kultuuriväärtuste amet, muinsuskaitseamet, Eesti arhitektide liit ning Eesti puitarhitektuuri kaitse fond eile abilinnapea Peep Aaviksoole. Kirjas märgiti, et kui veel möödunud kümnendil oldi arvamusel, et Tallinna ajaloolised puiteeslinnad on amortiseerunud ja nende nüüdisajastamine mõttetu, siis viimastel aastatel on asutud neid kui terviklikke elukeskkondi väärtustama. Kultuuriväärtuste ameti eeslinna peaspetsialist Anni Nool ütles, et eriti teravaks läks probleem seoses Köleri tänav 2 ehitusega, kus puithoone hoovile hakati vana projekti alusel sobimatut uut maja püstitama. Sääraste näidetena tõi ta välja veel Wiedemanni tänav 4, kus asuti ehitama liiga kõrget maja ning Vilmsi tänav 14, kuhu oli kavandatud piirkonda sobimatu, liiga massiivne hoone.

“Tegelikult on olemas hulk vanu projekte, mille olemasolust keegi enam ei tea, vahel koguni enam kui kümne aasta taguseid,” ütles Nool.

Aaviksool kiiret pole

Möödunud aasta 1. juulist hakkas kehtima Tallinna uus ehitusmäärus, millega seati kultuuriväärtuste ametile kohustus planeeringud kooskõlastada. Varem seda kohustust polnud ning seetõttu pole ametil ka varasematest planeeringutest ülevaadet. Abilinnapea Aaviksoo ütles eile pärastlõunal, et kirja on vara kommenteerida, sest ta sai selle alles hommikul. “Tõstatatud probleemid on õiged, ega siin ole paljudele asjadele midagi vastu vaielda,” ütles abilinnapea. Aaviksoo lubas, et kiri saab kindlasti vastuse: “Aga see ei põle, nii et seda peaks ühe päevaga tegema.”