Afganistanis töötaval Eesti eksperdil puudub julgestus
Eilsest asus Afganistanis tööle välisministeeriumi lähetatud meditsiiniekspert, varem Indoneesias ja Darfuris missioonidel käinud Argo Parts, kelle ülesandeks saab nii Eesti kui ka kogu rahvusvahelise tervishoiuabi koordineerimine Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.
Nimelt on eestlased brittide juhtimisel ülesehitatavas maakonnas valinud enda arendatavaks alaks Afganistani tervishoiusüsteemi taastamise. See tingis vajaduse saata sinna lisaks kaitseväe missioonile ka oma tsiviilekspert. Näiteks läheduses tegutsevad taanlased on koolivõrgu elluäratamiseks panustanud hariduseksperdiga.
Kuid meditsiinieksperdi julgestamiseks on vaja umbes viit meest ja kaht autot. Eile seal tööle hakanud Partsil julgestust pole, on olemas poolik lahendus kaheks nädalaks, kuid edasine pole kindel.
Eesti suursaadik Afganistanis, välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Harri Tiido tõdes, et lähijulgestuse lahendamine seisab alles ees. “Hetkel on olemas lahendus umbes kaheks nädalaks. Nimelt tuleb Eesti diplomaat Kabulist konsultatsioonidele ja sel ajal saab meie ekspert kasutada tema lähijulgestustiimi,” ütles ta.
Kabulis resideeriva Eesti diplomaadi lähijulgestuse eest vastutab kaitseväe sõjaväepolitsei üksus, mis paneb seal välja nii transpordi kui ka vajalikud neli meest. Paraku on Eesti kaitsejõudude sõjaväepolitsei üksuses üldse kokku umbes paarkümmend meest, mis teeb lisameeskonna saatmise Helmandisse, kus meditsiiniekspert pü-sivalt asuma hakkab, ebatõenäoliseks. Viie täiendava mehe väljapanemiseks peaks sõjaväepolitsei automaatselt võtma selle missiooni aastaringseks mehitamiseks täiendavalt palgale umbes 20 inimest.
Ei saa väljas käia
Neljapäeval kohtusid seda teemat arutama kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ka pärast seda jäid ministeeriumi esindajad napisõnaliseks. “Kaitseministeerium ja kaitsevägi on põhimõtteliselt valmis tagama Afganistani lähetatava meditsiinieksperdi lähikaitset ajutiselt ja lühiajaliselt, kuid pikemas perspektiivis tuleb ilmselt vaadata teiste lahenduste poole,” tõdes ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet, lisades, et tehnilised detailid lahendatakse jooksvalt lähinädalate jooksul.
Samal ajal on julgestusküsimuse lahendamine kriitilise tähtsusega, sest vastasel korral ei saa ta Lashkar Gah’s asuvast baasist välja käia, mis sisuliselt tähendab, et ta ei saaks oma tööülesannetega tegeleda. Välisministeerium selles esialgu probleemi ei näinud. “Kõigepealt viibib ta paar päeva Kabulis, loomaks kontakte näiteks Afganistani tervishoiuministeeriumiga. Lashkar Gah’s aga peab ekspert kõigepealt end baasis sisse seadma, mis võtab samuti aega,” arvas Tiido.
Tema sõnul pole isegi julgestusmeeskonna olemasolul kindel, et tsivilist saaks vabalt liikuda. “Tema liikumine sõltub Briti väejuhatuse kinnitatavatest ohuhinnangutest,” ütles ta.
Kaitse eest tuleb juurde maksta
••Praegu on välisministeerium arvestanud, et meditsiinieksperdi lähetamine üheks aastaks maksab otseste kuludena poolteist miljonit krooni. See sisaldab palka, välislähetustasu ja elamispinnakulu Lashkar Gah sõjaväebaasis. Juhul kui aga kaitseväe julgestusmeeskonda pole võimalik saada, on vaja vaadata muid võimalusi, mis võivad summat oluliselt suurendada.
••Alternatiivseid võimalusi on eelkõige kaks: saavutada julgestuse osas kokkulepe brittidega või osta see seal tegutsevalt eraturvafirmalt Armoured Group. Eksperdid hindavad, et ükskõik milline lahendus ei tule kindlasti odavam, kui seda on kaitseväelaste missioonid. Kui ühe kaitseväelase hoidmine Afganistanis maksab keskeltläbi miljon krooni aastas, võib see tekitada meditsiinieksperdiga seotud lisakuluna vähemalt 5 miljonit krooni.
•• Kaitseministeeriumist anti Päevalehele väga kindlas toonis mõista, et meditsiinieksperdi lähijulgestus ei tule kindlasti lahingutegevuses olevate Eesti kaitseväelaste arvel.
