Kas kohtunik tuvastas tõelised süüasja rikkumised ja kui, siis kas FSB ja Venemaa peaprokuratuur olid need teadlikult kavandanud, et agooniat pikendada, pole teada. Tegelikult ei olegi sellel tähtsust, sest sisulist õigusemõistmist ei tule. Kuid taktikalises mõttes peab Venemaa millegipärast oluliseks protsessi veelgi venitada. See muidugi ei tähenda, et Eesti ja meie liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s ei jätkaks teemale tähelepanu juhtimist ja Kohveri vabastamise eest võitlemist. Olgu see siis temal lasuva „süü” eest karistuse kandmine Eestis või mõne spiooni vastu väljavahetamine.