Agusalus möllav metsatulekahju laienes tuhandele hektarile
Tuli väljus päästjate kontrolli alt laupäeva õhtupoolikul, kui tuul pöördus ja tugevnes. Viienda kustutuspäeva hommikuks oli erineva suurusega tulekoldeid hinnanguliselt 1000 hektaril. “Olukord on suhteliselt kriitiline, aga töötame aktiivselt,” ütles kustutustööde staapi juhtiv päästeameti peadirektor Mati Raidma.
Eile pärastlõunal oli tulekahju kustutamas sadakond päästjat, õhtuks oodati appi 25 kaitse-väelast ja öösel 30 Soome rahvusvahelise päästemeeskonna liiget.
Päästeameti jaoks on tegemist esimese kahjutulega, mille kustutamiseks palutakse abi naaberriikidest. “Aastaid võeti seda kui abituse nähtust, nüüd leitakse, et ühistöö on normaalne,” märkis Raidma.
Kopterid Lätist ja Soomest
Eile hoidsid põlengukolde lääneserva kontrolli all Läti ja Soome päästekopterid, sest piirivalve lennusalga kopter polnud õhkutõusmiseks korras. Põlenguala ülejäänud kolme külge ründasid päästjad maad mööda.
“Meie suured magistraalvoolikud on täna õhtuks kõik maha pandud. Pöördume abi saamiseks naabrite poole, meil on lätlastega sarnased süsteemid,” ütles Raidma.
Kui kolmetonnise kustutuskotiga Läti helikopter võtab kustutusvett Peipsi järvest ja ühetonnise kotiga Soome kopter laugastest, siis maad mööda toob vett põlengualale kuue kilomeetri pikkune liin Jaama külas asuvast Struuga jõest.
Agusalu kaasikute, männikute ja rabamännikute kustutamisele lisab keerukust see, et puuduvad metsateed ja tehnikaga ei pääse ligi. Täpseima info andis vaatluslend kopteriga – põlengualalt leiti neli suuremat tulekollet.
Tugev tuul puhus suitsu eile Jaama küla ja Keetsemani suvilakooperatiivi suunas. Kuigi ohtu hoonetele polnud, soovitasid päästeamet ja Alajõe vallavalitsus eile õhtul elanikel suvilakooperatiivist lahkuda.
Põlengualast kagus asuvat Jaama küla, kus ametlikult elab 65 inimest ja suvehooajal märksa rohkem, ei tule Illuka vallavanema Tarmo Kollo sõnul evakueerida.
Asulat kaitseb kõrgepingeliin, mille all olev 80-meetrine metsavaba ala künti üles ja niisutati tule edasipääsu tõkestamiseks.
Põleng viimaste aastate suurim
Keskkonnaministeeriumi andmeil on viimasel kümnel aastal põlenud 600–700 hektarit metsa aastas ja põlengute tekitatud majanduslik kahju on küündinud 20–30 miljoni kroonini.
1992. aastal põles Vihterpalus mets 550 hektaril, 1996. aastal Oru turbaraba 400 hektaril, 1997. aastal hõlmas Vihterpalu suurpõleng 600–700 hektarit ja 2002. aastal elumaju ohustanud Pääsküla raba suurpõleng 150 hektarit.
Päästeameti peadirektori Mati Raidma sõnul on praegune põleng Agusalus ligi kümne aasta tagusest Vihterpalu suurtulekahjust kindlasti tõsisem.
“Hetkel on põlenguala üld-mõõt kindlasti suurem ja Vihterpalus suutsime metsateedel olukorda kontrolli all hoida,” võrdles ta.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab, et tuleoht Eesti metsades on erakordselt suur.
Paljud omavalitsused on metsas viibimise keelanud.
