Ahtri ja Tuukri tänava elanikud peavad uputustega leppima
Möödunud laupäeval sadas Tallinnas maha kuu normi jagu vihma, mis põhjustas linna madalamates osades uputuse. Eriti uhkelt lainetas Sadama asumis Tuukri, Ahtri ja Lootsi tänava piirkond, kus vesi tungis keldritesse, kahjustas autosid, uksi ja seinu.
Ühe Lootsi tänava maja keldris oli vesi nii kõrge, et väiksemad autod olid katuseni vees. Ligi kahekümnest uppunud autost osal polnud kaskokindlustust ja nende omanikel ei jää muud üle, kui remondiarved ise kinni maksta ja hankida kaskokindlustus enne järgmist suuremat vihma, sest linnavalitsus ja Tallinna Vesi ütlevad üheskoos ja selge sõnaga: uputused on ja jäävad.
Sadama asumi häda on selles, et ühte langeb mitu ebasoodsat tegurit: kohati merepinnast madalamal asuv maapind, mis ei lase veel ära voolata, ja vananenud kanalisatsioon. Uuemad kanalisatsioonisüsteemid on kahe eraldi vooluga: reovesi juhitakse puhastusse ja sademevesi merre. Paraku on sadama asumis veel vana süsteem, mis kogub nii sademevee kui ka reovee ühte kollektorisse. Seda pooleldi reovett ei saa merre paisata ja kanalisatsioonitorud tühjenevad nii kiiresti, kui puhastite pumplad töötada jaksavad.
Kümned kindlustusnõuded
Teoreetiliselt oleks olukorda lihtne lahendada: tuleks rajada sademevett merre juhtiv kanalisatsioon, aga see läheks linna jaoks liiga kalliks. „Kui tõmmata toru Admiraliteedi basseinini, siis läheks see umbes maksma 100 miljonit krooni (6,3 miljonit eurot – toim),” ütles Tallinna kommunaalvaldkonna abilinnapea Kalle Klandorf. „Selle ehitamine on kallis ja seega ei saa kohe midagi teha. Need tööd olid planeeritud selleks ajaks, kui tuleb Põhjaväil, aga kuna seda lähiajal ei tule, siis ei tule ka neid töid,” lisas ta. Seega peavad Lootsi, Ahtri ja Jõe tänava elanikud ise hoolt kandma, et nad vihmasel ajal auto mujale pargiksid või muretseksid kõikehõlmava kaskokindlustuse.
Kui paljude inimeste autod laupäevases uputuses kahjustada said, pole veel teada.
„Saan öelda vaid seda, et praeguseks on sisse tulnud kümneid nõudeid, aga inimesed alles naasevad puhkustelt ja ilmselt saabub nõudeid kuni selle nädala lõpuni,” ütles kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Klandorf: pole linna süü
Isegi kui lõpuks jõutakse selleni, et linn hakkab Põhjaväila ehitama ja sellega koos muudetakse ka kanalisatsioonisüsteemi, siis jääb abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ikka võimalus, et loodus mängib linna üle.
„Kõik torud on ehitatud normide järgi, mis arvestavad keskmisi ilmastikutingimusi. Aga kui ühe päevaga sajab kuu norm maha, siis uputaks ka Roomas, New Yorgis, Milanos ja igal pool mujal. See ei ole Tallinna linna süü. Kui poolteise meetri jämedune toru asendada kahe meetri jämedusega, siis võib ikka tulla päev, kui sajab maha kahe kuu norm. Ja jälle on uputus ja linn süüdi,” märkis ta.
Ühe kivi viskas ta ka kinnisvarabuumi kapsaaeda. „Osa maju Lootsi ja teistel sealt kandi tänavatel on ehitatud allapoole merepinda ja garaažid on seega ehitatud üsna mitu meetrit allapoole merepinda ja seejuures ehitatud ilma kindlustamata,” ütles Klandorf.
