Ähvardused, öised kõned, peidetud jälitusseadmed. Kuidas saab kallist kaasast ahistaja?

Aasta-aastalt väljastatakse Eestis üha rohkem lähenemiskeelde. Peamiselt kannatavad ahistamise all naised, keda jälitavad nende eksmehed. Mõne aasta pärast võib ka Eestis ahistava jälitamise eest kriminaalkaristuse saada.

Kati* kohtab Tanelit*, kuu jooksul muutub suhe tõsiseks, veidi aja pärast kolitakse kokku. Alguses on kõik ilus. Hoolitsev elukaaslane toob hommikuti voodisse kohvi, tunneb alati huvi päeva kõikide detailide vastu ja kingib Kati lapsele mobiiltelefoni. Peagi hakkab Tanel reegleid kehtestama. Kati ei tohi peol käia, alkoholi juua ega sõbrannadega väljas käia ja meessoost töökaaslastega lõunale minek oleks mõeldamatu. Mõne aja pärast teab Tanel kõiki Kati käike. Selgub, et ta jälitab Katit nii tema kui ka lapse mobiiltelefoni kaudu. Kui Kati tahab suhet lõpetada, ähvardab Tanel ta elu rikkuda.

Kati läheb politseisse alles siis, kui tuleb teha avaldus füüsilise vägivalla kohta. Ta pole lootnud abi saada Taneli ahistava käitumise ja jälitamise puhul.