Aidsi ulatuslik levik Eestis vähetõenäoline

Spetsialistide hinnangul pole Narva epideemiale vaatamata Eestis karta HI-viiruse suuremat puhangut, kuna ennetustöö viiruse leviku pidurdamisel on olnud tõhusam kui paljudes Ida- Euroopa riikides.

"Olukord võiks olla muidugi parem, kuid hea on see, et Eestis hakati varakult HI-viirust testima ning oma osa on selles ka riiklikel narkomaania ennetusprogrammidel," lausus uimastipreventsiooni sihtasutuse juhataja Tarmo Kariis. "Sest pole ju mingi saladus, et eelkõige on oht viirusest nakatuda just narkomaanidel, kes kasutavad süstlaid mitmeid kordi."

EESTLASED OHUST TEADLIKUD. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Piret Laur ei uskunud viirusepuhangut seetõttu, et eestlased on ohust küllaltki teadlikud, kuna aidsi ennetusprogrammiga alustati kaheksa aastat tagasi.

"Samas on Eestis ka küllaltki hästi narkomaane nõustatud ja pakutud neile tuge ning seegi võib olla üks põhjus, miks naaberriikides on aids palju varem lahvatanud," lausus Laur.

Tema sõnul pole tavainimesel viirusesse nakatumist karta. "Kui inimene ise oma käitumisega ei võta riski, siis ei ohusta teda viirus ega aidsi põdev inimene, sest aids niisama ei nakka," sõnas Laur. "Samas pole viiruse levik süstivate narkomaanide seas mingi ime, sest see on nagu lahtise tulega heinaküüni minek."

Kariisi sõnul on narkomaania ning HI-viiruse leviku peatamisel tähtis, et toll ning narkopolitsei suudaksid vähendada Eesti turule jõudva narkootikumi hulka, mis muudaks meelemürgi raskemini kättesaadavaks.

TALLINN AITAB NARKOMAANE. Narkomaanide ühiskonnaohtlikkuse vähendamiseks kavatseb Eesti suurima narkomaanide arvuga Tallinn pakkuda järgmisest aastast paarikümnele narkomaanile võimalust asendusraviks.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul võtaks linn Wismari haiglasse eelisjärjekorras ravile HI-viiruse kandjad ning tugeva narkosõltuvusega inimesed.

"Päris tänavalt me kedagi võtma ei hakka, eelduseks peab olema, et ravialune on vähemalt kolmel korral ebaõnnestunult püüdnud end uimastitest võõrutada," sõnas Keldrima. Linnale läheb programm maksma umbes pool miljonit krooni.

SAMAL TEEMAL

Intervjuu aidsiohvri elukaaslasega

Narva noormehe Sergei (22), aidsi põdenud elukaaslane suri poega sünnitades eelmisel kuul. Sergei andis üleeile vereproovi. Veel pole teada, kas Sergei on nakatunud HI-viirusesse, kuid kahtlustatakse, et naine sai just temalt nakkuse. Ka mitme Sergeid tundva neiu aidsiproov andis positiivse tulemuse.

Olete juhtunu pärast shokis?

Jah. Käin ringi ja mõtlen: miks?. Mitmed mu tuttavad on juba teada saanud, et neil on viirus.

Kas teie ja te tüdruk tarvitasite narkootikume?

Ma ei eita ei seda, et ma ise narkootikume tarvitasin, ega sedagi, et tema oli seda proovinud. Siis, kui otsustasime lapse sünnitada, me ei tarvitanud enam narkootikume.

Kas te teadsite, et tal võib HI-viirus olla?

Terve raseduse aja oli tal tervis halb. Lõpuks võeti haiglasse ja käis läbi kolme haigla, kuid lasti koju. Arvati, et tal on kopsupõletik või midagi, kui haiglasse pandi. Lõpuks oli ta väga nõrk ning jalad enam ei kandnud. Arst ütles, et raseduse ajal tuleb kõike ette. Soovitas mitte närveerida. Enneaegset sünnitust ei tahetud esile kutsuda. Lõpuks tuli ta ise haiglast ära, kuigi keelitasin teda seal olema. Kodus algasid jälle valud. Ta võis keset ööd karjudes üles ärgata.

Kas käisite ka sünnitusel kaasas?

Sünnitusele ma temaga kaasa ei läinud, sest ta ei tahtnud ja tema vanematega oli mul ka konflikt. Nüüd peavad tema vanemad mind süüdlaseks, kuid tema isaga suhtlen ka praegu. Surmast sain teada järgmisel päeval.

Mis saab lapsest edasi?

Vanaisa ja vanaema võtavad ta endale. Tahan ise edasi elada oma poja heaks.

Hakkate te käima narkomaanide rehabilitatsioonigrupis?

Praegu mitte. Pean oma probleemid lahendama.

Kuidas teie sõbrad ja tuttavad ennast tunnevad?

Tuju on rikutud, enam ei tarvitata narkootikume sellise rõõmuga nagu varem. On hetki, kus lihtsalt istutakse omaette ja mõeldakse oma asjade üle.

Mis te arvate, miks teie elu nii on läinud?

Midagi head pole ma näinud. Emast ja ka isast jäin ilma juba kaheksa aastaselt, vanaema kasvatas mind. Kui vanaema suri, müüsid sugulased vanaema korteri maha ja mulle ütlesid, et vaata ise, kuidas saad.

Kui palju te koolis käinud olete?

Seitse klassi.

Anneli Ammas

PÄEVAKÜSIMUS

Kuidas peaks riik reageerima HI-viiruse leviku kasvule ?

Viimaste nädalate jooksul on Narvas avastatud ligi 30 HI-viiruse kandjat, kes kõik on süstivad narkomaanid

Ljubov Muhortova,

(30), ema Narvast

Mul on sõbrad narkomaanid ja ma ei tea enam, kuidas ise neid aidata. Võib-olla saaks riik neid aidata – ise nad sellest enam välja ei tule. Tütar räägib, et kooli tualetis vedelevad süstlad, tänaval tulevad noored tüdrukud-narkomaanid vastu. Hirmus hakkab.

Juri Mishin, (54), Narva poliitik

Riik peaks kaotama selle ümbruskonna, kus viirus levib – narkomaanid, kurjategijad, inimesed, kes ei ela oma pere juures. Teiseks on küsimus narkodiileritest, keda Narvaski kõik teavad, ka politsei. Narkokanalid on kõigil teada, kuid sellega võideldakse vähe.

Kalev Mõtus, (31), piirivalve narkogrupi juht Viiruse levik narkomaanide seas oli ette näha. Kui esimene viirusekandja narkomaan avastati, siis keelduti politseile andmast tema kohta infot, kuigi olime valmis temaga kontaktis olnuid otsima. Võib-olla ei peaks patsiendi isikuandmete salastamine selisel juhul nii tõsiseltvõetav olema.

Reet Lindström, (48), naistearst

Riik võiks finantseerida HI-viiruse uuringuid. Praegu finantseeritakse seda haigekassa rahast. See on ju laiem riiklik probleem. See on nagu tuberkuloos. Rasedatele saame küll haigekassa raha eest uuringuid teha ja see on eraldi summa, kuid teised peavad meie juures ise maksma.

HI-viirus ja aids

MIS ON AIDS

* Acquired Immune Deficiency Syndrom (omandatud immuunsuspuudulikkuse sündroom) on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. Aidsi põhjustab HI-viirus. Aids on HI-viiruse viimane aste. Praegu on aids ravimatu haigus, ka pole selle vastu vaktsiini.

MIS ON HI-VIIRUS

* Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunsuspuudulikkuse viirus) on viirus, mis hävitab meie keha haiguste vastu kaitsva immuunsussüsteemi, mistõttu ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda.

KUIDAS HI-VIIRUS LEVIB

* Nakkus levib, nakatunud inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu.

KAS HI-VIIRUSESSE NAKATUMINE ON SILMAGA NÄHTAV

* Teatud aja jooksul pärast nakatumist tekivad üks või mitu järgnevatest haigustunnustest: lümfisõlmede suurenemine, suu limaskestade seenhaigused, vöötohatis, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalu langus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, tugev nõrkus.

HIV-positiivsed Balti riikides

EESTI:

* Esimene viirusekandja avastati 1988. aastal. 1990. aastail tuli aastas juurde 8–10 uut viirusekandjat

* 1.01.2000 – 96 HIV-positiivset, ei ühtegi süstivat narkomaani

* 1.09.2000 – on lisandunud 15 HIV-positiivset, neist 8 süstivat narkomaani

* 20.09 2000 – on lisandunud 28 HIV-positiivset, kõik süstivad narkomaanid Ida-Virumaalt

* Narvas on viimastel nädalatel avastatud 18 HIV-positiivset süstivat narkomaani

* Kokku on Eestis hetkel avastatud 139 HIV positiivset, neist 36 süstivat narkomaani.

* Aidsi on surnud Eestis 20 inimest.

LÄTI:

* Kuni 1997. aastani püsis HIV-positiivsete arv 100 piires. Seejärel nakatusid süstivad narkomaanid ning levik kasvas

* 1.09.2000 – 761 HIV-positiivset, neist 432 narkomaani

LEEDU:

* 1.09.2000 - 248 HIV-positiivset, neist 144 narkomaani

allikas: EPL