Aidu põlevkivikarjäärist võib saada Eesti esimene sõudekanal

 (8)

Aidu põlevkivikarjäärist võib saada Eesti esimene sõudekanal
Aidu karjäärMarko Mumm

Maidla vallavolikogu on plaaniks võtnud praegusesse põlevkivi kaevandusse, Aidu karjääri, pärast sealsete varude ammendumist rajada Eesti esimene seisva veega sõudestaadion.

Ida-Virumaal asuvas Maidla vallas on küpsenud plaan vallas asuvasse Aidu põlevkivikarjääri pärast sealsete varude ammendumist 2012. või 2013. aastal rajada sõudekanal. Maidla vallavolikogu liige Hardi Murula sõnul on eesmärgiks võetud rajada sõudekanal, mis vastab kõigile rahvusvahelistele nõuetele, et seal saaks tulevikus isegi tiitlivõistlusi läbi viia.

Võistluste korraldamiseks peab sõudekanal olema vähemalt 162 meetrit lai ja 2,3 kilomeetrit pikk ning 3,5 meetrit sügav. „Eestis hetkel selline koht puudub,“ märkis Murula. „Valdavalt treenivad Eesti sõudjad Pärnu jõel ja Emajõel. Normidele vastavad sõudekanalid on olemas näiteks Leedus Trakais ja Valgevenes Brestis.“

Sõudekanali juurde peaks tulema ka teeninduskeskkond, kuna see jääks avatuks ka treeninguteks ja harrastajatele ning puhkajatelegi. Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni rääkis Päevaleht Online’ile, et ala teemaplaneeringuga on juba algust tehtud ning samale alale tuleb ka kaks tuuleparki.

Hardi Murula sõnul täituvad Aidu karjääris olevad puistangutevahelised väljaveoteed veega ning karjäärist saab kammjärv. „Põhja-lõuna suunaliste moodustuvate kanalite laius on umbes 40 meetrit ja vee sügavus kuni 15 meetrit. Ida-lääne suunalise karjääri mäetööde lõpetamisel moodustuv kanal on pisut laiem,“ ütles Murula ja märkis, et kui kogu karjäär täitub veega, tähendab see mitmeid miljoneid kuupmeetreid vett.

„Teadmine, et tekib küllaltki suure pindalaga tehisveekogu pani meid mõtlema, mida võiks sinna rajada. Lihtsalt ujumiseks on moodustuvate veekogude kaldad liiga järsud ja vesi eeldatavalt liiga külm. Eesti sõudjate häid tulemusi tiitlivõistlustel jälgides tekkis idee kasutada tekkivat veekogu sõudekanalina,“ lausus Murula.

Sõudekanal looks sportlastele võrdsed tingimused

Eesti sõudeliit võtab idee vastu väga entusiastlikult, kuna praegu pole Eestis ühtegi seisval veel sõudestaadioni ning puuduvad tingimused professionaalseks spordiks. Sõudeliidu juhatuse liige Robert Väli ütles Päevaleht Online’ile, et neil pole võimalik Maidla sõudekanali ideesse suhtuda muudmoodi kui ülimalt positiivselt.

Lisaks Pärnu jõel olevale sõudestaadionile on Tallinnas Harku järvel kilomeetrine distants, kuid sõudjate põhidistants on kaks kilomeetrit. „Sõudestaadion on Eesti sõudespordi jaoks ülimalt hädavajalik rajatis. Ainus, ülimalt minimaalsetele tingimustele, kuid voolaval veel sõudestaadion asub Pärnus. Paraku ei ole voolaval veel, liiatigi kui jõgi on käänuline, võimalik tagada sportlastele võrdseid tingimusi,“ lausus Väli.

Väli sõnul on varem püütud rajada sõudekanalit Tallinna külje all Männikul ja Tartus Anne kanalil, kuid kui Männikul lükkavad kaevandamistööd võimaliku sõudestaadioni rajamist veel umbes kümme aastat edasi, siis Anne kanalil lõigati kaevatu Sõpruse silla ehitamise käigus pooleks ja sõudjate jaoks jäigi kanal rajamata.

Eesti koondise katsevõistluste pidamine Eestis jätab sportlastele ebavõrdsed võimalused. „Me oleme sõudeliidus arutanud, et Eesti koondise katsevõistlused tuleks pidada kas Leedus Trakais või siis näiteks Tamperes kui lähimates geograafilistes punktides, kus on sõudestaadionid, millel saab tagada võrdsed tingimused kõigile võistlejatele.“

Kanali rajamiseks kuluvat summat pole veel välja arvutatud, kuid Hardi Murula sõnul võib hinnanguliselt öelda, et sõudekanali võistluste läbiviimiseks vajalikud abivahendid, nagu poid ja ajavõtusüsteem, lähevad maksma umbes miljon eurot. „Kanali ja muu infrastruktuuri maksumust saab hinnata pärast vastavate projektide valmimist,“ ütles ta.

Murula nentis, et projekt on algusjärgus ning praegu käivad ettevalmistavad tegevused ja eri huvigruppide kaasamine. Mõni päev tagasi pöörduti kultuuriministeeriumi poole, kuid juba on Eesti sõudeliidu, Eesti olümpiakomitee ja Eesti Energia nõusolek.

Eesti Energia: võimalus on ka matkaradade rajamiseks

•• Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektor Kalmer Sokmani hinnangul on tingimused Aidu karjääri sõudekanali rajamiseks soodsad.

•• „Valla seisukohast on Aidusse sõudekanali rajamise mõte kindlasti hea – karjääri sissesõiduteede täitumisel tekib omapärane maastik - kammikujuline järv, „piide“ vaheline ala kergelt künklik, metsastatud. Lisaks kanalile (veesport) on võimalused puhkealade, matkaradade rajamiseks,“ lausus Sokman.

•• Kanalit tuleb aga laiendada, sest pärast mäetööde lõpetamist jääb Sokmani sõnul umbes 80 meetri laiune kanal, kuid sõudekanaliks on vaja 162-meetrist laiust. „Kanali laiendamine, kasutades karjääris olevat tehnikat, on võimalik, kuid selle maksumus selgub pärast kanali projekti koostamist,“ lisas Sokman.

•• „Kui on teada kanali parameetrid ja asukoht ning tehtud vastav projekt, on karjääris võimalik kaevandamise lõppetapil osa põlevkivi katvat kivimit paigutada kaevandatud alasse projektikohaselt. Eesti Energia Kaevandused teevad vallaga igati koostööd, et töötada välja parim lahendus kõigi osapoolte huve arvestades,“ kinnitas Sokman.

Ministeerium: vaja on põhjalikku eeltööd

•• Kultuuriministeeriumi spordi valdkonna asekantsler Tõnu Seil kommenteeris Päevaleht Online’ile, et vanasse karjääri sõudekanali rajamine on väga hea idee, kuid vajab põhjalikku eeltööd.

•• Seil märkis, et see nõuab eelnevalt spordiala spetsialistide, eelkõige Eesti sõudeliidu nägemust, kas kanali rajamine Aidu karjääri on võimalik, mis tingimustel seda kasutatakse ja kuidas hallatakse. „Idee peaks hõlmama ka kindlat ettekujutust rahastamissüsteemist, lisaks tuleb teha enne eeltöö, mis puudutab keskkonnakaitseküsimusi, kohaliku omavalitsuse võimalikku osalust projektis jne,“ sedastas Seil.

•• Asekantsler nentis, et endised karjäärid on mitmeti kasutatavad, aga peab saavutama hulgaliselt kokkuleppeid, nagu kuidas ja mida seal tegema hakatakse. „Üks hea näide on juba toimiv Kiviõli tuhamägi, mis on mitme spordiala harrastajate kasutuses, sinna on suunanud oma investeeringuid nii Euroopa Liit, kohalikud omavalitsused kui ka Eesti riik.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare