••Teatriliidu vastuvõetud avalduses [vt kõrvallugu] kirjutatakse: „Teatriliit on oma tegevuses kogenud, et sotsiaalpartnerina pole me olnud riigivõimu jaoks tõsiselt võetav, meie seisukohtadega ei ole soovitud arvestada ning neile on vastatud demagoogia ja tühjade lubadustega.” Milline tegevus on andnud alust sellisteks hinnanguteks?

Eesti teatriliit on eeskosteorganisatsioon, mis seisab oma liikmete huvide eest. Meiega võiks läbi rääkida, partnerid on olemas. Iga poliitilise jõu tulekuga on tarvis sotsiaaldialoogiga uuesti otsast alustada. Kultuuriminister Rein Lang on öelnud otse välja, et siduvaid lepinguid ei tehta.

Ei kuulata ka teisi. Paistab, et arstide streik on siiski suhtumist muutnud. See oli oluline sündmus. On näha, et töörahust ollakse huvitatud.

Riigivalitsemises võiks kehtida põhimõtted ja järjepidevus. Isegi mõnele meie kirjale pole vastatud. Aga meie asi ei ole olukorra üle kaevata, meie eesmärk on dialoogi kestvus, jätkuvus. Nüüd on märgata seoses ühiskondliku aktiivsuse tõusuga ka riigivõimu aktiivsust. Aga ma loodan, et see ei ole ajutine, vaid jätkuv.

••Olukorra parandamiseks pakutakse „aktiivset oma huve selgelt kaitsvat kodanikupositsiooni”. Mida see tähendab? Millised aktsioonid ja vahendid on teatriinimestel partnerite mõjutamiseks?

Me pole protestipartei, aga kui tarvis, esitame protesti. Meil on eesmärk, millest me ei tagane. Teatriliidu üldkogul vastu võetud otsuse 11 punkti [vt kõrvallugu] on töökäsk meile endale, teatriliidule. Oma tegevusega väärtustame oma kutset ja tööd.

Meie inimesed peaks julgemalt avaldama tööandjatele oma seisukohti, arvestama olemasolevaid sõlmitud lepinguid, mitte kartma suhelda tööandjate ja oma esindajatega. Hirm on ühiskonnas olemas. Hirm on ületatav, surm mitte – Hermann von Keyserling.