Ajahammas sööb lõvimaja ja hambaarsti enam pole

Valga esimeste vannitubadega elumaja on räämas ning tervitab külalisi kurvasilmsete lõvide ja kuivkäimlaga.

Õhtu Läti piiri ääres. Päike kukub raudtee taha ja Valga vajub unele. Elumajades süttivad ainult üksikud tuled, teised mattuvad täielikult öösse, raudteetöölisi majutanud hoonetes ei ela enam ammu kedagi. Kuperjanovi tänava „lõvidega majas” on enamik aknaid kahtlase kontingendi eemal hoidmiseks kinni löödud. Teisel korrusel süttib aga üksik tuli.

Vihmaveetorude ümbert pudenevad tellised, kinnised aknad ja uksed ning prügimäge meenutav tagahoov ei anna ühtegi vihjet elutegevuse kohta. Koridoris tervitab välikäimla ja trepil võtab külalisi vastu suur koer. Vasika mõõtu loom võõraid sealt enam edasi ei lase. Kohalikud kutsuvad Kuperjanovi tänava 12 maja „lõvidega majaks” ja selle ees saab bussile Valge maja peatuses. Kõige õigem oleks arvatavasti 1910. aastal ehitatud juugendstiilis hoonet kutsuda aga Goertzi majaks.