„Meie eesmärk on anda arstlikule komisjonile suurem otsustuspädevus,” rääkis kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja asetäitja leitnant Ants Torim. „Kui on teada, et mingisugused haigusnähud tegelikult kuidagi kutsealuse võimekust ei mõjuta, siis ei pea talle ka ajateenistusest vabastust andma,” lisas ta.

Iive mõjutab

Samasugused muudatused hakkavad kehtima ka kaadrikaitseväelastele. Vigastada saanud või kurnava haiguse läbi elanud kaitseväelasi ei pea kaitseväest välja arvama, vaid nad suunatakse spetsialistina tööle tagalasse või staapi. „Kui inimene ikka suurt füüsilist koormust või näiteks kuumust ei talu, siis teda selliste tegevuste peale ka ei panda,” täpsustas Torim.

Muudatuse põhjusena nimetas Torim soovi muuta tervisekontroll paindlikumaks. Et see kutsealuste järjekordi kasvataks, seda Torim ei usu. Ajateenistusse võetakse igal aastal ligikaudu 3000 noormeest ning majandussurutise tõttu pole praegu kasarmukohtade täitmisega mingeid probleeme.

Kaua oodatud Jägala linnaku valmimisel kaitseväe vastuvõtuvõime küll veidi kasvab, kuid ikkagi tähendaks see, et ruumi on parimal juhul umbes poolte kutsealuste jaoks. Samuti hakkab 1990. aastate ülimadala iibe tõttu kutsealuste arv kiiresti vähenema, mis võib ka olla üks muudatuste põhjusi.

Kaitseressursside amet (KRA) võtab kutsealused arvele alates 17. eluaastast. Kui veel 1989. aastal sündinuid on arvele võetud 10 300, siis aasta hiljem sündinud poisse 9500 ning 1991. aastal sündinuid 8400. Samasugune langus jätkub ka järgmistel aastatel. „Kindlasti võib kutsealuste arvu langusel olla mõju ajateenistuse kohtade täitmisele,” märkis KRA pressiesindaja Ele Rõigas.

Kõige sagedamini on ajateenistusest vabastamise põhjuseks Rõigase sõnul luu-, lihase- ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning hingamisteede haigused.

Mõttetud uuringud kaovad

Invaliidilt nõutakse mitut arstitõendit

•• Teiste muudatuste hulgas plaanib kaitseministeerium lõpe­tada ka kutsealuste tervise hinda­miseks uuringute tegemise, mille tulemused niikuinii lõplikku otsust ei mõjuta.

•• „Selleks et mõnda nõrkust või haigust diagnoosida, võib piisata ka ühest analüüsist või lihtsalt ini­mesele pealevaatamisest, prae­gu­se korra järgi tuleb aga kõigil kutsealustel läbi teha rida  uuringuid,” rääkis leitnant Ants Torim.

Muudatused tulevad juba sel aastal

•• Piltlikult öeldes tähendab see, et kui noormehel üks jäse puudub, siis peaks kohe algusest pea­le selge olema, et selline isik aja­teenistusse ei kõlba. Praeguses seaduses näpuga järge aja­des tuleb ta aga ikkagi saata stan­dardanalüüse tegema: võtta vere­analüüs, teha kopsuröntgen jne.

•• Kaitseministeerium saadab eelnõu kooskõlastusringile lähi­päevil. Muudatused võivad kehti­ma hakata veel sel aastal, kui valitsus eelnõu vastu võtab.