Akadeemia Nord ja Tallinna ülikool kavandavad ühinemist
Haridusminister Tõnis Lukase käskkirja andmeil lähevad ühinemise järel eraakadeemia õppekavad, raamatukogu, töö- ja käsunduslepingud töötajatega ja õppelepingud üliõpilastega üle Tallinna ülikoolile. Üle antakse ka kõik andmebaasid ning Nordi õppetööga seotud õigused ja kohustused.
Tallinna ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul liitumisega seotud detailid veel tegelikult täielikult kokku leppimata. "Akadeemia Nord on üks tugevamaid ja pikema traditsiooniga Eesti eraülikoole, millega meil on mitmeid ühiseid tegevusalasid ja seetõttu on loomulik, et meie koostöö võtab tihedama vormi," rääkis Reiska Päevaleht Online’ile.
Liitumine loob tema sõnul uusi arenguvõimalusi mõlema institutsiooni õppe- ja teadustööle. "Oleme pärast läbirääkimisi jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele liitumisprotsessi alustamise osas," kinnitas ta. Reiska sõnul on veel sellel aastal plaanis käivitada liitumise läbiviimiseks töörühm ja saada ülikooli senatilt heakskiit liitumise osas. "Ühinemisleping on plaanis alla kirjutada järgmise aasta kevadel," lisas ta.
Nord: lahendus on võrgustumises
Eraakadeemia rektori Rein Müllersoni sõnul on veel pisut vara rääkida otseset ühinemisest, sest praegu jätkuvad Tallinna ülikooli ja Nordi vahel läbirääkimised, mille käigus täpsustatakse mitte ainult detaile vaid ka mõningaid põhimõttelisi küsimusi.
"Meie läbirääkimised Tallinna ülikooli juhtkonnaga parima võimaliku koostöö leidmise osas on näidanud, et hea tahte korral on võimalik leida erinevaid mudeleid, mis võimaldavad korraldada tihedat koostööd, säilitades samal ajal akadeemilise iseseisvuse ja omapära," rääkis Müllerson Päevaleht Online’ile.
Akadeemia rektori sõnul on Nordil kujunemas oma nišš Eesti kõrgharidusmaastikul sotsiaalteadustele spetsialiseeritud ja rahvusvahelise suunitlusega väikese tipp-tasemel tegutseva ülikoolina. "Seda suunda kavatsetakse lähiaastatel edasi arendada eelkõige võrgustumise kaudu Eesti ja välismaiste kõrgkoolidega," rääkis Müllerson.
"Ühinedes Tallinna ülikooliga, kaasates nende potentsiaali, ja arendades rahvusvahelise suhteid on võimalik luua pealinnas tippkeskust rahvusvaheliste uuringute valdkonnas," selgitas Müllerson.
Killustumine ja dubleerimine ei aita
Müllersoni hinnangul on Eesti kõrgharidusele ohtlik nii killustumine ja dubleerimine, kui ka õpetamise ja teaduse kontsentreerumine ühe suure mütsi alla.
"Üleliigne killustumine ja dubleerimine teeb meid veelgi jõuetumaks. Monopolism on aga hukatuslik igasugusele loomingule," rääkis ta.
Praegune aeg esitab Müllersoni sõnul kõrgharidusele uued väljakutsed ja suure küsimuse: kuidas peaks Eesti kõrgharidus võrgustuma, et olla oma valdkonnas parim mitte ainult Eestis? "Ma usun, et antud küsimuse lahendamise võti peitub radikaalselt uute ning erinevate koostöö vormide leidmises, mis aitaksid ära hoida nii jõudude killustumise kui ka monopolismi," rääkis rektor.
Nendele põhimõtetele vastab Müllersoni sõnul ka Nordi ja Tallinna ülikooli ühinemisprotsess.
Ministeerium: õppeasutuste arv hakkab kahanema
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva rääkis, et kõik erakõrgkoolid peavad sarnaselt riigi õppeasutustele ning avalik-õiguslike ülikoolidega läbima aastatel 2009-2011 kõrghariduse kvaliteediagentuuri läbi viidud hindamise. Selle käigus antakse hinnang kõikide Eestis kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste õppekavagruppide õppe kvaliteedile, ressurssidele ja jätkusuutlikkusele.
"Õppeasutuste arv hakkab paratamatult kahanema, kuid haridus- ja teadusministeerium ei püüa ennustada, mitu erakõrgkooli võivad lähiaastatel uksed sulgeda," rääkis Ladva. Kõrgkooli tegevuse lõpetamine sõltub tema sõnul seadusest tulenevate nõuete täitmisest ning kvaliteedihindamise tulemustest. "Samuti kõrgkooli omaniku otsusest edasise strateegia valikul, milleks võib olla nii jätkamine, tegevuse lõpetamine kui liitumine mõne teise kõrgkooliga," selgitas ta.
Peale selle hakkab kõiki kõrgkoole, sõltumata omandivormist, mõjutama 12. klassi lõpetajate arvu kahanemise prognoos, mis 2009/2010 õppeaastal saab olema esimest aastat senisest oluliselt suurem (ligikaudu 10-12 protsenti - toim). "Ministeerium on siiski seda meelt, et erakõrgharidus peab Eestis säilima," märkis ta.
Erakõrgkoolides üle 12 tuhande õppuri
•• Praeguse õppeaasta alguse seisuga on Eestis 16 eraomandis õppeasutust, kus on võimalik õppida kõrghariduse õppekavadel, sh üks kutseõppeasutus, neli ülikooli ja 11 rakenduskõrgkooli.
•• 2009/10. õppeaasta andmed selguvad detsembris, aga 2008/09. õppeaastal oli eraomanduses õppeasutustes 12 315 kõrghariduse õppekavadel õppijat. See teeb omakorda 18 protsenti kõikidest üliõpilastest.
•• Õppeaastal 1998/99 oli Eestis 18 erakõrgkooli ja õppeaastal 2004/05 24 erakõrgkooli. Aastatel 2005-2006 lõpetas tegevuse viis erarakenduskõrgkooli.
•• Viimase liitumisena saab välja tuua International University Audentes ühinemise 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikooliga. Eesti Humanitaarinstituut ühines Tallinna ülikooliga 2005. aastal.
