Aken süütas lillepoti ja kellraadio nupu
“Ükskord oli nii, et tulin koju, ja korter oli kõik suitsu täis,” rääkis Pille. “Tükk aega käisin ringi, uurisin milles asi, aga ei leidnud midagi. Lõpuks märkasin, et aknalaua peal ajab lillepott suitsu välja.” Lillepott oli tavaline, täidetud turbamullaga, ning potis kasvas ilus draakonipuu. “Siis arvasid teadjamad, et äkki turbamuld võib ise süttida,” rääkis Pille.
Mõne päeva pärast imelikud süttimised jätkusid – sealsamas aknalaual seistes sulas väikese kellraadio küljest üks nupp ära.
Mõrane aken või peeglid. “Siis juba arvasime, et äkki on asi peeglites, neid oli toas mitu tükki,” rääkis Pille. “Panime peeglid ära, ja nüüd pole enam midagi põlema läinud.”
Aken, mille valgusvihus asjad süttisid, on Pille sõnul mõrane. “Seal on välimise aknaklaasi sees väike pragu, võibolla oli see ka süüdi,” rääkis ta.
“Ei oskagi kindlalt öelda, kas see on võimalik või mitte,” ütles Haapsalu Uksetehase aknameister Priit Sarv.
“Võib olla, et akna klaas on ebaühtlase paksusega, ning see koondab valguskiiri ühte punkti, ja toimib niimoodi suurendusklaasina,” märkis Sarv. Ja praegu suvine aeg, palju päikest, äkki tõesti võib aknalaua peal midagi süttida, lisas ta.
Sarv ei ole varem sellistest juhtumistest kuulnud. “Siiani olen ainult kuulnud, et šokolaad sulab akna peal ära, aga et asjad põlema läheks, on küll uudis,” nentis ta.
Juhul kui süttimine on tõesti põhjustatud vanade aknaklaasid ebaühtlasest paksusest, ei pea tänapäevaste akende omanikud kindlasti muretsema, kinnitas Sarv. “Selliseid ebaühtlase läbimõõduga aknaklaase ei tehta enam ammu,” kinnitas ta.
Tallinna Tuletõrje ja Päästeameti avalike suhete spetsialist Kirill Teiter ütles, et teateid isesüttinud asjadest tuleb vahel ka tuletõrjele. “Umbes paar-kolm tükki on olnud viimase kolme aasta jooksul,” märkis ta.
Isesüttimist tuleb aeg-ajalt ette. Vahel käivad anomaaliatest teatamas inimesed, kes ei ole ilmselt päris adekvaatsed, ent ka tõsiseltvõetavaid juhuseid on olnud, rääkis Teiter.
Teiteril on asjade iseenesliku süttimisega ka oma kogemus. “Paar aastat tagasi tegime jaanituld, ja lõkkeasemele jäid söed nagu ikka,” rääkis ta. “Kuu aega hiljem samas kohas heina tehes läks lõkkease jälle iseenesest põlema, kui heinakõrred sinna peale sattusid,” kinnitas Teiter. “Milles asi olla võis, ei oska isegi arvata,” nentis ta.
