Aktsiis vallandas sõnasõja viina- ja õlletootjate vahel
Viina Liidu esimees Aleksander Skoblov hoiatab, et kavandatud 15-protsendine viinahinna tõus on liiga järsk, paisutades salaviinaturu mõne aasta tagusele märksa kõrgemale tasemele või suunates tarbija jooma kanget kümnekraadist õlut. “Viinaturg on palju tundlikum, ma ei ole salaõllest kuulnud,” argumenteeris Skoblov, kelle sõnul paisuks salaviina turg sel juhul praeguselt 20–25 protsendilt mõne aasta taguse 40–45 protsendi peale.
Sama palju kui aktsiisi juurde pannakse, tõuseks sel juhul ka illegaalse napsi turuosa. “Kaks korda kaks ei ole alkoholipoliitikas neli,” hoiatas viinatööstur, mainides veel, et nende ettepaneku puhul kasvaksid alkoholiaktsiisi laekumised tuleval aastal veel ligi 600 miljoni krooni jagu.
AS-i A. Le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop nimetas Viina Liidu ettepanekut “absurdseks”, pidades ühe tootjagrupi ettepanekuid teise tootjagrupi maksude suhtes ebaeetiliseks. Eesti aktsiisipoliitika soosib praegu kangema alkoholi tarbimist. “Rääkida, et Eesti alkoholismis on süüdi õlu ja siider, on absurdne,” tulistas Noop, mainides veel, et õlletarbimises jääb Eesti paljudest maadest maha, kuid seal on alkoholismiga märksa vähe muret kui Eestis. Ometi kinnitas Noop, et tema isiklikult ei poolda siiski ühegi joogi aktsiisitõusu.
Debatti on sekkunud ka Lastevanemate Liit Kaur Hansoni ja Ago Künnapi juhtimisel, nõudes eri alkoholiliikide aktsiisimäärade võrdsustamist ja nähes lahjemates jookides trampliini kangemate piiritusjookide suunas. “Kui viinajoomist tajub jooja alkoholi tarbimisena, siis õlle, veel enam aga siidri või long dringi tarbimist nähakse palju süütumana,” näeb liit karastusjoogiks maskeerunud lahjas alkoholis salakavalat vaenlast.
Õlletööstur Noobi jätavad need argumendid külmaks.
“Vehitakse mingi uuringuga, mille kohaselt noored eelistavad lahjat alkoholi,” kritiseeris Noop. “Minu arust oleks katastroof, kui noored eelistaksid kanget alkoholi.” Kuritarvitused algavad siiski sealt, kus algab kangemate jookide joomine. Ühtlasi viitas Noop, et varem Õllesummerit kritiseerinud Lastevanemate Liit kipub oma avaldusi tegema Viina Liiduga veidras sünkroonis.
Rahandusminister Taavi Veskimägi kinnitas veel hiljuti valitsuse karmimat kurssi kangema napsi suhtes, kinnitades, et noored kui hinnatundlikum publik alustab just kangete jookidega. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt liidaks aktsiisitõus pooleliitrise viinapudeli hinnale automaatselt 4 krooni ja 35 senti, millele lisanduks veel suuremast hinnast tingitud kasvav käibemaks. Kange, rohkem kui kuuekraadise pooleliitrise õlle eest aga tuleks aktsiisi tasuda 20 senti rohkem.
Soomes joomarlus süveneb
Märtsis järsult alkoholiaktsiisi langetanud Soome seisab nüüd vastakuti leviva joomisega. Helsingin Sanomate andmeil on koduvägivalla juhtumid sagenenud viiendiku võrra, samuti on tihenenud noorte joomaintsidendid ja purjuspäi autosõit.
Kevadine maksulõige oli järsk iseäranis kangema alkoholi osas, kus viinaaktsiis langes 44 protsenti, vähendades 14 eurot maksnud pudeli hinna 9 eurole. Soome aktsiisivähendus oli ennetavaks sammuks kaupade ja teenuste vabale liikumisele, mis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga just alkoholikaubanduse alal hoo sisse sai.
Soome viinaostud on alkoholiaktsiisist teinud Eesti riigikassa ühe paremini laekuva maksu, mida tänavu on riigikassasse tulnud kümneid protsente paremini kui mullu samal ajal. P.S.
