Alaealine võib ise otsustada, kas teha aborti või mitte

 (5)

Alaealine võib ise otsustada, kas teha aborti või mitte
Ivo Saarma leiab, et seaduseloojad peaksid rasedust puudutavat seadust arutama ka naistearstidega.Arno Mikkor

Seaduseloojate eksi­mus võttis alaealistelt ajutiselt õiguse abordi üle otsustada.

Kui alates selle aasta algusest hakkas raseduse katkestamise seaduses kehtima kord, et alaealiste naiste puhul tuleb arstidel raseduse katkestamisel lähtuda nende eestkostja arvamusest – ja kui eestkostja ja naine ise on eriarvamusel, peab pöörduma kohtusse –, siis nüüd on sotsiaalministeerium algatanud uue eelnõu, millega tühistatakse vanemate nõusoleku nõue.

Eesti naistearstide seltsi asepresidendi Ivo Saarma sõnul on praegune olukord lihtsalt absurdne, kuna kohus ei saa otsustada raseduse katkestamise õigustatuse üle ning rasedust ei saa katkestada kellegi tahte vastaselt. Naistearstid olid talvel väga üllatunud, kui uus seadusmuudatus jõustus, kuna nendega ei oldud muudatust arutatud ega kooskõlastatud.

„Selline olukord, et 16–17-aastased noored naised ei saa teha raseduse katkestamise otsust ilma vanemate kirjaliku nõusolekuta, on nonsenss kogu Euroopa praksises,” sõnas Saarma.

Tuleb kohtusse minna

Kui praegu vanema kirjalikku nõusolekut ei saada, tuleb minna kohtusse. Naistearstide hinnangul aga ei saa kohtunik olla pädev sellist asja otsustama, vaid ikka konkreetne arst. Nende kuude jooksul, mil praegune seaduse versioon on kehtinud, pole siiski ükski juhtum veel kohtuni jõudnud. Uus süsteem on tekitanud juba omajagu keerulisi olukordi. „Palju paberimajandust on olnud, ja muidugi palju isiklikku tüli ja traagikat. Näiteks kui tuleb 17-aastane, kes on juba abielus. Ja ta peab minema oma vanemaid sellest informeerima. Minu arvates on see sügav isiklik asi ja nende arvamus ei puutu asjasse.”

Seadusmuudatuse algataja oli justiitsministeerium. Naistearstidega muudatusi tehes ei konsulteeritud.

Tervishoiuosakonna peaspetsialisti Ülle Jordani sõnul on sotsiaalministeerium nüüd arstidega päri, et parandus tuleb teha. Jordan tunnistas, et muudatuse reaalne mõju jäi ka sotsiaalministeeriumile kahe silma vahele ja et sellele juhtis nende tähelepanu naistearstide selts.

Uus muudatuse eelnõu antakse riigikogule üle septembris.

Lahendus leitakse vanematega

•• 1. juulil 2002 jõustus võlaõigusseadus ja sellest ajast alates on lähtutud meditsiinipraktikas raseduse katkestamise põhimõttest, et tervishoiuteenuse osutaja peab piiratud teovõimega patsiendi puhul, vaatamata seadusliku esindaja otsusele, kaaluma siiski ka seda, mis on patsiendi huvides, ning oma otsused tegema just patsiendi huvidest johtuvalt.

•• Piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad patsiendi õigused seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus ilmselt kahjustab patsiendi huve, ei tohi tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Hinnangu selle kohta, kas piiratud teovõimega isik on võimeline asja vastutustundlikult kaaluma, annab arst.

•• Senine naistearstide praktika näeb ette, et alla 16-aastaste vanemad kaasatakse otsustamisse igal juhul. „Vanemad ei tee tütre eest otsust üheski suunas, aga nendega arutatakse üheskoos,” selgitas Saarma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare