Alam-Pedja vanajõgesid ootab ees uuenduskuur

Ka­la­tead­la­se kin­ni­tu­sel võida­vad Alam-Ped­ja jõge­de taas­ta­mi­sest nii ka­lad kui ka ka­lu­rid.

 Ees­ti loo­dus­hoiukes­ku­se eest­ve­da­mi­sel al­ga­vad ot­sa­pi­di Jõge­va-, Tar­tu- ja Vil­jan­di­maal asu­val Alam-Ped­ja loo­dus­kait­sea­lal ju­ba sügi­sel sel­le pai­ga omapä­raks ole­va­te va­najõge­de pääst­mis-tööd, mi­da Eu­roo­pa Liit ja kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te kes­kus toe­ta­vad 8,5 mil­jo­ni kroo­ni­ga.

Ka­la­tead­la­se Mee­lis Tam­bet­si sõnul on mas­taap­ne „Hap­py­fis­hi” (õnne­lik ka­la – toim) ni­me kan­dev pro­jekt seo­tud eelkõige ka­las­ti­ku kait­se­ga.

„Va­najõge­de süven­da­mi­se eesmär­giks on väär­tus­li­ke ku­dea­la­de ja elu­pai­ka­de taas­ta­mi­ne ja kait­se. Sa­mu­ti sel­lis­te üle-eu­roo­pa­li­se täht­su­se­ga ka­la­lii­ki­de na­gu tõug­ja, hin­gi, vin­ger­ja ja võlda­se taas­toot­mi­ne,” rää­kis Tam­bets.

Töö­de käi­gus on plaa­nis Suur-Emajõe ülem­jook­sul süven­da­da kümmet va­najõge ehk soo­ti, kus ka­lad kõige roh­kem ku­de­mas käi­vad. „Süven­da­mi­ne on va­ja­lik, ku­na va­najõge­de ja Emajõe ühen­dus­ko­had on aas­takümne­te jook­sul täis set­ti­nud. Vee­ta­se­me ala­ne­des jää­vad ka­lad sin­na lõksu ning tal­vel huk­ku­vad jää al­la um­muk­si­le jää­des,” sel­gi­tas Tam­bets, kel­le sõnul võida­vad süven­da­mi­sest nii kõik ka­la­lii­gid kui ka Võrtsjär­ve, Emajõe ja Peip­si ka­lapüüdjad.

Tam­bets mär­kis, et ter­ve vii­ma­se kümnen­di Emajõel kest­nud uu­rin­gu­te käi­gus on sel­gu­nud, et ka­lad, kes on har­ju­nud va­na-jõge­des ku­de­ma, tu­le­vad sin­na igal aas­tal ta­ga­si. Kui­gi näi­teks Peip­sist tu­le­va­tel la­ti­ka­tel on Emajõe suud­mea­lal külla­ga tei­si so­bi­lik­ke ku­de­mis­koh­ti.

Tõugjatele raadiosaatjad

Nii naa­seb iga la­ti­kas ala­ti sa­mas­se va­najõkke ku­de­ma, kus kudes eel­ne­vail aas­tail. Mis­moo­di nad teis­te seast täp­selt oma ko­du-va­najõe üles leia­vad, po­le täp­selt tea­da. As­ja­tund­jad pea­vad tõen­äo­li­seks, et see­juu­res on neil abiks lõhnamä­lu.

Pea­le va­najõge­de ots­te pu­has­ta­mi­se on ne­li aas­tat kest­va pro­jek­ti käi­gus ka­vas pu­has­ta­da võsast li­gi 50 hek­ta­ri ula­tu­ses ka­la­de ku­de­mi­seks so­bi­lik­ke lu­haa­la­sid. Sa­mu­ti võetak­se üksikas­ja­li­ku­malt luu­bi al­la prae­gu kait­se all ole­vad, kuid ka­las­ta­ja­te seas kõrgelt hin­na­tud tõug­jad. „Tõug­ja­te elu ja rän­ne­te uu­ri­mi­seks mär­gis­ta­me ka­lad raa­dio­saat­ja­te­ga,” rää­kis Tam­bets. „Kui nen­de koel­mua­lad on tea­da, saa­me ha­ka­ta neid kor­ras­ta­ma.” Eesmär­giks on sea­tud, et tõug­jast saaks jäl­le püügi­ka­la.

Vii­ma­ti kor­ral­da­ti Emajõe va­najõge­de pääst­mi­sakt­sioon pool sa­jan­dit ta­ga­si, mil süven­dus-tööd teh­ti tal­gu­te kor­ras la­bi­da­te­ga. Nüüd hak­ka­vad töö­le eks­ka­vaa­to­rid.

15 tonni märgistatud latikat

•• Kalauurija Meelis Tambets on ühes oma vendade Jaagu ja Jüri ning kolleegidega Emajõe kalastikku uurinud viimased kümme aastat.

•• Selle aja jooksul on nende käest läbi käinud ja omale spetsiaalse märgi külge saanud umbes 10 000 latikat. Kilogrammidesse panduna küünib latikakogus 15 000-ni.

•• Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos — veel 7500—10 000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab seda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõgi ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi.

•• Kaitsealal asub kokku kaksteist vooluveekogu ning 55 vanajõge ja oja kogupikkusega 50 kilomeetrit. Üleujutuse ajal väljuvad nad oma kallastest ning võivad katta rohkem kui kolmandiku kaitseala pindalast.

•• Alam-Pedja soodes leidub haruldasi taimi, siin mängib kevaditi kindlaks kujunenud mängu­platsidel 250—300 tedrekukke, pesitsevad kotkad ja teised kaitsealused linnuliigid. Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku ka hundile.

•• Met­sa­des on se­ni lei­tud 28 põlis­met­sa tun­nus­lii­ki — kaks kolmandikku Eestis kasvavaist.