Alanud poliitaasta: presidendivalimised, piirilepingu ratifitseerimine, haldusreform

Algav poliitaasta toob vähemalt kolmed isikuvalimised, millest kahed on märgilised.

Kõige olulisemal ja märgilisemal kohal on tänavu muidugi presidendivalimised. On üsna mõeldamatu, et president seekord suve lõpus riigikogus ära valitakse, nagu juhtus viimati, kui Toomas Hendrik Ilvesest sai teiseks ametiajaks president. Parlament on teistsugune: erakonnad on liiga erinevad ja ka nende rollid teised. Koalitsioonierakonnad ühe kandidaadi toetuseks hääli kokku ei saa: presidendi riigikogus valimiseks on vaja vähemalt 68 poolthäält, kuid Reformierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul on kolme peale kokku 59 häält.

Nii lähebki presidendi valimine sügiseks valijameeste kogu kätte. Otsustajad on seega 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajat ja 101 riigikogu liiget. Väikesi arvutusi on valijameeste kohta juba tehtud ja näiteks IRL arvestab, et omavalitsustest tuleb presidenti valima 80 nende inimest. Kuid teadagi ei pruugi valijamehed teha otsust peakontorite tahtmise järgi.