„See on suur avanss presidendile, kes on vähem kui veerandi oma esimesest võimalikust valitsemisajast läbinud,“ ütles Alatalu Päevaleht Online’ile.

Ta nentis, et siiani on Obama tegevus nii kriiside ohjeldamisel kui ka konfliktide lahendamisel läinud põhimõtteliselt õiges suunas.

Alatalu sõnas, et kui selline otsus on tehtud, siis võib seda tervitada, kuid õhku jäävad mõned küsimused. „Tavaliselt on see preemia konkreetsete tulemuste eest, mitte ei anta avansina,“ lisas ta.

„Senistest traditsioonidest lähtudes võib öelda, et see on ebatavaline ning häiriv praktika Nobeli auhindade jagamise juures,“ viitas Alatalu Obamale rahupreemia andmisele.

Ta lisas, et kuna Nobeli auhinda jagavasse komiteesse kuuluvad ka mitte Ameerika Ühendriikide kodanikud ja esindatakse väikeriiki, siis tuleb seda võtta kui ühe inimestegrupi arvamusavalduse, ent mitte enamana.

„Preemia rahvusvaheline prestiiž on liiga kõrge, et seda tüüpi otsuseid teha. Obamale rahupreemia määramisel on selge erand ning loodame, et see jääbki selgeks erandiks rahupreemiate määramisel,“ ütles Alatalu.

Obama pälvis Nobeli komitee teatel preemia püüdluste eest rahvusvahelise diplomaatia tugevdamisel ja rahvaste vahelise koostöö edendamisel.

Nobeli komitee toonitas Obamale preemia määramisel ühtlasi tema üleskutseid tuumarelvastuse vähendamiseks ja tegevust rahumeelse maailma heaks.