Luureekspert Eerik-Niiles Kross leiab, et 16 aasta pikkune vangistus riigireetmises süüdi mõistetud Aleksei Dressenile on korralik karistus ja prokuratuuri nõustumine kokkuleppemenetlusega annab tugeva ja vajaliku signaali. 16 aastat karistust näitab, et riigireeturil pole isegi koostööle asudes loota leebusele, ütles Kross.
Herman Simmi ja Aleksei Dresseni juhtumid näitavad Krossi sõnul, et riik on täiskasvanuks saanud. „Reetureid suudetaks tabada ja neid karistatakse, nii nagu peab,” ütles Kross. „Ei ole mõnele Euroopa pehmoriigile omast kommet taolised juhtumid vaiba alla lükata ja riigireeturid pensionile saata.” Kross hindas, et Eesti on venelaste luuretegevuse vastu paremini kaitstud kui nii mõnigi liitlane, seda mitte ainult tehniliselt või operatiivselt, vaid ka psühholoogiliselt. „Rahva põlgus on siin üksmeelne.” Delfi
Harju maakohtus riigireetmises süüdi mõistetud Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kriminaalasja materjalid salastatakse sarnaselt Herman Simmi juhtumiga kuni 50 aastaks.
Kuna tegemist oli kinnise kohtuistungiga riigisaladuse asjas, siis on ka selle istungi materjalid salastatud eri alustel ja enamik kuni 50 aastaks, ütles kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp. „See oli üks menetlus ja seetõttu puudutab see ka abikaasa Viktoria Dressenit,” lisas ta.
Viktoria Dressenile mõistis kohus karistuseks kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga.
Salastamise aega arvatakse kohtuotsuse jõustumisest.
Äraostetavaid on alati
Tallinna ülikooli koosseisuväline lektor ja reservluuraja Rene Toomse tõdes, et alati on igas ühiskonnas äraostetavaid, kes on valmis oma huvide nimel riigivastaselt tegutsema. Ta ütles, et see on tegelikult paratamatus.
„Siinkohal muutub suures pildis ebaoluliseks, kui mitu aastat kellelegi vanglat määratakse, sest karistuse karmus ei ole kunagi kuritegevust oluliselt mõjutanud,” selgitas Toomse. Tema sõnul muutuvad ülejäänud tegutsevad agendid lihtsalt hoolikamaks oma jälgede peitmisel, mitte ei lõpeta andmete edastamist.
