Ilmselt niigi pingul närvidega emasid-isasid tabas nii mõnigi halb üllatus. „Meil lasteaiast veel paar last sai „kohtuotsuse”. Laps elab Tondil raudteejaama lähistel – koht määrati tehnikagümnaasiumisse. Laps elab Tondi Selveri lähistel – koht määrati Rahumäe põhikooli. Laps elab Nõmme tee alguses Kristiine keskuse lähistel ja koht määrati samuti tehnikagümnaasiumisse, kuigi Kristiine gümnaasium on kodust viie minuti jalutustee kaugusel,” kurtis üks lapsevanem Perekooli foorumis.

Tuleb teada anda

Lapsevanem, kes sai nüüd e-koolist teada, kuhu ta laps määratud on, peab oma nõustumisest teada andma hiljemalt 22. juunil. Kui ta pakutud kooliga rahul ei ole, võib ta sellest keelduda ja kõige varem 23. juunil määrab komisjon lapsele teise kooli. Uue valiku saab aga teha vaid koolide seast, kus on vabu kohti. Ent kus neid leidub pärast seda, kui koolid on täidetud nii katsetega kui ka komisjoni koduläheduse määramise alusel? Eks ikka seal, kuhu on kõige vähem tahtjaid – olgu siis kooli maine, logistilise ebamugavuse või muu teguri tõttu. Seega on lapsevanemale, kes määratud kooliga rahul pole, koolist loobumine paras õnnemäng, sest karta on, et asemele pakutav variant teda väga ei rõõmusta. Kuid võib ka proovida, sest mine tea, ehk veab ja komisjon pakub välja ässa ehk eriti meelepärase naabruskonnas asuva kooli.

Tallinna koolimängu teevad veel huvitavamaks jokkerid ehk võimalikud lisaklassid. Ajakirjanduses on varem kirjutatud, et need saavad vähemalt kaks kooli: Nõmme põhikool ja Rahumäe põhikool, kus uute klasside lapsed hakkavad käima õhtuses vahetuses.

Haridusameti kinnitusel luu­akse vajaduse korral veel lisa­klasse. Aga kuhu? Ja kui palju? See ei ole teada. Ameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk selgitas, et lisaklasside vajadus selgub alles sügiseks, kuna siis on teada, kui paljud lapsed on koolikohast ühel või teisel põhjusel (läheb kooli teises omavalitsuses, lükkab kooliminekut edasi jne) loobunud. Tema sõnul näitavad aastate jooksul kogutud andmed, et umbes 14,5 protsenti neist, kellele on koolikoht määratud, loobub kohast. Tallinnas praegu koolikoha saanud 4315 lapse puhul tähendaks see 625 loobujat.

Varasemast on teada, et koolikohtadest on enim nappus Nõmmel ja Pirital. Kui suur on lootus, et enamik loobujaist tuleb neist linnaosadest või et just sinna loob linn koolikohti juurde? Seda keeldub haridusamet ütlemast.

„Tegelikult on meil suur palve mitte tekitada lapsevanemates taas ärevust ja asjatut paanikat oletuste ja spekulatsioonidega sellest, kuhu neid klassikomplekte võidakse luua. Kõik olukorrad, mis võivad tekkida, lahendatakse parimal võimalikul viisil, mida on tõestanud ka senine koolide määramise protsess,” kinnitas haridusameti avalike suhete spetsialist Leini Jürisaar. „Elukohajärgse kooli määramise komisjon tegeles lastele koolide määramise, mitte klasside komplekteerimisega. Kui palju klassikomplekte täpselt on vaja luua, selgub kooliaasta alguseks, mil on täpselt teada, kes lastest tegelikult kooli tuleb,” lisas ta.

Koolijuhte selline väljavaade ei rõõmusta. „See on absurd. Kuidas ma hakkan augusti teises pooles töötajaid juurde otsima? Või siis olemasolevatele ütlema, et nüüd hakkate tööle topeltkoormusega, kuna meile tuli just – üllatus-üllatus! – esimese klassi õhtune vahetus?” pahandas üks Eesti Päevalehega rääkinud koolidirektor.

Mis on kodulähedane kool?

•• Haridusamet kinnitab, et iga laps, kellele kool määrati, sai võimalikult kodulähedase koha. „E-kooli moodul võimaldab kooli ja lapse rahvastikuregistrijärgse aadressi põhjal määrata koduläheduse koolile meetrilise täpsusega,” selgub haridusameti veebilehelt.

•• Paljude lapsevanemate hinnangul ei arvesta see moodul ühistransporti ja mõõdab vahemaid kas siis linnulennult või vanemate igapäevast autosõitu arvestades.

•• „Elame Järve Selveri lähistel ja laps on ka sinna sisse kirjutatud. Kooliks määrati Tallinna 32. keskkool. Mis te arvate, kas olen pettunud?” kurtis üks lapsevanem. Elukoha ja kooli vahel on tõepoolest vaid kolmekilomeetrine vahemaa, kuid bussi sinna otse ei lähe ja seitsmeaastane laps peaks ühelt bussilt maha astuma, siis teise peatusse kõmpima ja sealt juba trolli peale istuma. Ja kordama seda vastupidises järjekorras pärast koolipäeva lõppu. Teekond võtaks aega veidi üle poole tunni. Kas sellist logistikat arvesse võttes on 32. keskkool Järve lapsele lähim võimalik kool? Ühese vastuseta on ka küsimus, kas kahe ühissõidukipeatuse vahel seiklemine on seitsmeaastasele lapsele jõukohane ja mõistlik igapäevane ülesanne.

•• Rahulolematus koolikohtade jaotumisega on netifoorumites vallandanud omalaadse lehmakauplemise koolikohtadega. „Meil on koht kooli X. Aga paremini sobiks Y. Kes tahaks vahetada? Lähme direktorite jutule siis!” kõlavad pakkumised. Hasarti läinud lapsevanemad ei tea, kas Tallinna uus koolikord võimaldaks sellist koolide omavahelist vahetamist. Sellele küsimusele jätab vastamata ka haridusamet.