Algab ohus rabakiilide päästeaktsioon

 (2)
Algab ohus rabakiilide päästeaktsioon
Suur-rabakiili tunneb ära tema tagakehal toretsevate kollakate või punakate laikude järgi.Erakogu

Kinnikasvanud vee­silmade taastamine peaks jalule aitama ka kaduvaid mudakonni.

Jaanuaris saab alguse viis aastat kestev looduskaitseline projekt Euroopa ohustatud liikide hulka kuuluva suur-rabakiili elupaikade päästmiseks.

Projekti ühe vedaja, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teaduri Riinu Rannapi sõnul kasvas ettevõtmine välja mullu punkti saanud harivesilike projektist. „Kui harivesilikega seotud veekogude inventuuri sai tehtud, siis tuli välja, et peale vesilike on need väikesed, seisva veega tiigid ja lombid olulised elupaigad ka suur-rabakiilile,” tähendas Rannap.

Kui paljudes Euroopa maades on suur-rabakiilid väga haruldaseks muutunud, siis vähemalt praeguste andmete kohaselt ei ole Eestis nende olukord veel kriitiliseks jõudnud minna.

„Me teame rabakiilide kohta väga vähe, siiani on neid uuritud vaid valmikute ehk siis juba ringi lendavate isendite järgi. Seda, kus ja kuidas nad paljunevad, ei tea täpselt keegi,” nentis Rannap.

Nii võetakse projekti esimestel aastatel üksikasjalikult luubi alla Lääne-Virumaal, Lahemaa rahvuspargis, Emajõe Suursoos, Piirissaarel ja Karula rahvuspargis teada olevad kiilidele olulised taimestikurikkad veesilmad.

Eelkõige keskendutakse kiilivastsete otsingutele, et teada saada, kui palju on üldse säilinud selliseid veekogusid, kus kiilid sigimas käivad. Samal ajal võetakse suur-rabakiili kõrval erilise tähelepanu alla ka nendega ühte elupaika jagavad kadumisohus mudakonnad.

Loodetakse uusi liike leida

Kuna rabakiilide ja mudakonnade elutähtsate väikeveekogude elustik on meie teadlastel põh­jalikult läbi uurimata, ei välistanud Rannap sugugi võimalust, et uuringute käigus avastatakse meil nii mõnigi uus liik.

Pärast seda, kui suur-rabakiilide kodutiikidest on täpsem ülevaade olemas, on teadlastel plaani võetud sadakond kehvas seisus tiiki taastada. Samuti on plaani võetud rajada uusi tiike.

„Kuigi inimesed neile tiikidele mingit väärtust ei omista, on need looduse seisukohast eluliselt tähtsad. Sellised kohad on tähtsaks elu- ja sigimispaigaks paljudele ohustatud liikidele,” osutas Rannap.

Kokku läheb projekt maksma 16 miljonit krooni ning pool sellest rahast tuleb Euroopa Liidu  Life’i programmist.

Rabakiilid

••    Rabakiilide perekonda (Leucorrhinia) kuulub viisteist liiki.

••    Euroopas, sealhulgas ka Eestis, elab neist viis. Kolm liiki – valgelaup-rabakiil, hännak-rabakiil ja suur-rabakiil – on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi ohustatud liikide nimistusse.

••    Suur-rabakiil kuulub meil kolmandasse kaitsekategooriasse. Kuigi see kiililiik ei ole meil haruldane, võivad nad sattuda ohtu, kui elupaik hävib.

••    Rabakiilid on kiililiste seas keskmist mõõtu. Kiilide kohta on neil üsna lühike, ligi kolme sentimeetri pikkune tagakeha, kuid laiad ja ligi seitsmesentimeetrise siruulatusega tiivad.

••    Lendavad nad madalal taimestiku kohal, peatudes tihti väljaulatuvatel taimeosadel.

••    Eemalt vaadates on nad väikesed, mustad, suurte tume­pruunide silmadega. Lähemal vaatlusel võib märgata iseloomulikke tunnuseid, mille järgi neid teistest kiilidest eristada: tumepruunid läbipaistmatud laigud tagatiibade alusel kehapoolses osas ning valge laup ehk nägu. Keha on neil tihedalt kaetud karvadega, eriti pikad ja tihedad on rindmikukarvad.

••    Mõnel liigil kaunistavad musta tagakeha silmatorkavad punakad või kollakad laigud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare