Algaja koolilaps vajab vanema tuge

 (2)

Algaja koolilaps vajab vanema tuge
Lapsevanema abikäsi on kooliteed alustavale jütsile ääretult vajalik.Priit Simson (EPL arhiiv)

Lastepsühholoogi sõ­nul kujunevad klassis jõujooned välja poole aasta jooksul.

„Lapse valmisolek kooliks sõltub sellest, kui iseseisev ja küps on ta emotsionaalselt ning millega ta on harjunud,” selgitas laste­psüh­holoog Tiiu Arro. Psühholoogi soovituse järgi võiksid lapsevanemad esimese klassi jütsile juba varem kooliteekonda tutvustada, seletada, kust midagi leida, mida tundmatus olukorras teha või kellelt abi küsida. Samuti võiks enne kooli algust harjutada sobivat päevarütmi – näiteks  varasemal kellaajal tõusmist.

Kooliga tuleb suhelda

Kooliminek on pöördeline sündmus nii lapsele kui ka vanemale – seda eriti juhul, kui haridusteed alustav jüts on kas pere esimene või viimane laps. „Kui lapsevanem ise võtab asja rahulikult ja huviga, siis on see kergem ka lapsele,” ütles Tiiu Arro. „Kõik lapsed tahavad suureks saada ja seda õhinat tuleb hoida. Samal ajal tuleb kindlasti anda ka realistlik pilt, kuna kool tähendab rutiini. Nii kohustustega harjumine kui ka mänguaja vähenemine on rasked. Ühest küljest on mõnus lapsepõlv möödas, aga teisalt saab teha asju, mida väikesed ei tee.”

Psühholoogi sõnul sõltub esimeses klassis väga palju sellest, kui hästi õpetaja märkab ja mõistab last, ning ka vanemate ja kooli koostööst. Lapsevanemal soovitab psühholoog lapse vastu huvi tunda ja olla tema jaoks kättesaadav. Ometi ei tasu psühholoogi sõnul lapse väikesest ärevusest tuld võtta, teda tuleb pigem toetada tema püüdlustes. Tiiu Arro lisas, et esimeses klassis saavad klassi jõujooned ja sõprusseltskonnad paika poole aasta jooksul.

Samal teemal:

Tallinna Westholmi gümnaasiumi direktori Kalle Niinase sõnul on esimesse klassi tulek lapse elus väga oluline etapp. „Laste elus muutub nii palju – kuidas kooli tulla, kuidas siin olla,” nentis Niinas. Lapsevanemale annab Niinas nõu kooliga tihedalt suhelda. „Mina soovitan kooliga suhtlemisel avatud meelt ja koostöötahet,” ütles koolidirektor.

Ka Laagna gümnaasiumi direktori Martin Kaasiku sõnul on oluline, et lapsevanem kooliga sidet peaks. „Vanemad peaks kooliga suhtlema tingimata – õpetaja, lapse klassikaaslaste või sõprade vanematega, iga päev külastama e-kooli. Rääkima peaks kõigest tähtsast – lapse poolt vaadatuna,” ütles Kaasik. Direktor lisas, et eriti oluline on märgata ja tunnustada lapse edusamme ja saavutusi. „Iga päev küsida lapselt, kuidas tal koolis läks, mida õppis, ja alles viimasena, kui üldse, milliseid hindeid ta sai,” soovitas Kaasik.

Kooli läheb ligi 148 000 õpilast

•• BNS-i teatel läheb 1. septembril algaval uuel õppeaastal esialgsetel andmetel kooli 147 519

õpilast, neist esimesse klassi 12 426.

•• Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et kooliminejate arv võib täpsustuda ning lõplik arv saadakse teada septembri alguses pärast seda, kui kõik koolid on esitanud oma aruanded, vahendas uudisteagentuur.

•• Haridus- ja teadusministeerium prognoosib lähiaastateks üldhariduskoolides õppivate laste arvu vähenemist, kuna koolieas on lapsed, kes on sündinud väikse sündimuse ajal.

•• Järgmise aasta 1. septembril alustab ministeeriumi prognoosi järgi kooliteed 141 640 õpilast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare