Algas karujaht
Karujahihooaeg algas 1. augustil ja kestab 31. oktoobrini. Küttidel on lubatud maha lasta 30 karu. “Päris täpselt ei saagi öelda, kui palju Eestis karusid on. Umbes 600 ringis. Kui isegi rahvaloendus ei näita õiget elanike arvu, mis siis veel loomadest rääkida,” nendib keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Talijärv.
Jaht on eluviis
Elupõline kirglik jahimees Erki Aavik kinnitab: “Lähen paari päeva pärast karujahile!”
Mees lisab tagasihoidlikult, et elu jooksul on ta nii mõnegi karu maha lasknud. “Aga ega ma seekord ise ei lase. Äripartnerid ja jahisõbrad tulevad külla ning koos nendega karu jahtima lähemegi.”
Aavik arvab, et viib sõbrad Virumaale. “Ida-Virumaal, Jõgeva- ja Järvamaal on palju karusid!”
“Jahilkäimine on eluviis. Enne püssi palgessetõstmist tuleb suur eeltöö teha. Pole nii, et hommikul tuleb mõte, võtad püssi, lähed metsa ja lased,” toonitab kütt samas.
Oma viimase karu lasi Aavik mullu talvel Venemaal Slantsõ kandis. “Lahjavõitu oli, umbes 150 kilo. Aga talvel ongi karud kõhnemad. Eestis on aga lastud ligi 400 kg kaaluv karu!”
Aavik ütleb, et karujahil pole tema elu kunagi ohus olnud. “Metsseaga on olnud mõni ohtlik situatsioon, “naerab ta ja lisab, et karu tuleb osata lasta. “Siiralt kahju, et meie jahimehed nii vähe tiirus harjutamas käivad. Haavatud karu on väga ohtlik!”
Põdraliha on parem
Karuliha Aavik väga ei hinda. “Metssea- ja põdraliha on paremad. Kuid karuliha olen ise valmistanud küll. Eelistan seda lahtisel tulel küpsetada. Aga parema maitse saamiseks on targem seda siiski hautada. Karu on ju raipesööja loom. Aga karu nahk on siiski põhiline trofee.”
“Ärge iialgi kütile head jahiõnne soovige: jahimehed on kõige ebausklikum seltskond!” toonitab Erki Aavik.
5000-30 000 krooni
Tänavu võib Harjumaal tappa vaid ühe karu, Läänemaal aga sedagi mitte. Karulaskmisluba maksab olenevalt mõmmiku suurusest ja vanusest kuni 30 000 krooni. Väiksemate ottide küttimise eest tuleb maksta umbes 5000 krooni.
“Ega jahilkäimine pole odav hobi. Maakondade jahindusseltsid korraldavad isegi jahilubade oksjoneid. Neid antakse ka jahituristidele - sakslasi käib siin juba päris palju,” märgib Talijärv.
Mees usub, et jahimees pelga liha pärast metsa ei trügigi. “See on ikka rohkem iseenda proovilepanek. Karujaht on ju ohtlik. Risk on suur.” Ametnik ütleb, et on ise jahil kaasas käinud, aga karu lasknud siiski pole. “Liha olen proovinud, aga mulle see ei maitse. Selline vana loomaliha mekiga...”
Taal enam karu ei lase
Ekspankur ja -siseminister Olari Taal ei kavatse enam ühtegi karu lasta. Jahil on mees käinud nii Soomes, Venemaal, Lätis kui Ungaris. “Tegelikult ei pea ma ennast ammu jahimeheks. Kirglik kütt olin vast 15 aastat tagasi. Praegu lähen püssiga metsa vaid 3-5 korda aastas ja need käigud on minu jaoks pigem seltskonnaüritused. Viimastel aastatel olen tundnud heameelt mõnest ilusast usutavast põhjusest, miks jätsin päästikule vajutamata.”
Taalil on jahimehepaberid juba mitukümmend aastat. “Selle aja jooksul olen ka karule pihta saanud. 1996. aastal Rakvere kandis lasksin umbes 300kilose vana isakaru.” Kogenud kütt ütleb, et jahil pole aega hirmu tunda. “Pärast pingelangust on mu põlved aga küll läbi nõtkunud.”
Igas restoranis karuliha ei saa
Restoranist Hubertus kinnitati, et seal saab karuliha mekkida vaid talvel. “Karujahihooaeg ju alles algas. Seega praegu meie menüüs seda pole.” Hubertus pakkus marineeritud karuliha kartulikroketitega. “Praad maksis 230 krooni. Eks seda rohkem eksootika pärast telliti.”
“Olde Hansa” üritab karuliha pakkuda kogu aeg. “Just nüüd sai otsa,” kurvastab sekretär. “Juulis veel oli. Liha hangime ikka Eesti jahimeeste käest. Nüüd loodame seda taas juurde saada. Väga palju karulihapraadi ei tellita, sest hind on soolane: 380 krooni.”
Restoranis Egoist metsloomapraade polegi: “Karuliha on raske hankida. Ei taha sellega riskida, sest pidevalt poleks seda võimalik menüüs hoida.”
Eve HEINLA
