Algaval hooajal võib varasemast vähem vähki püüda
Algaval hooajal on lubatavat vähipüüki jõevähi varu kehva seisu tõttu eelmise aastaga võrreldes valdavalt vähendatud. Ainukesena on püügiööpäevade arvu suurendatud Viljandimaal (50-lt 100-le), arv on jäänud samaks Harju- ja Valgamaal.
Eelmisel aastal ei võimaldatud vähipüüki Hiiumaal, kus vähivaru on väga ebaühtlane ning Rapla- ja Läänemaal, kus vähivarud praktiliselt puuduvad. Sel aastal keelatakse vähipüük ka Pärnumaal, kuna sealne varu on järsult vähenenud.
Eelmisel aastal kehtinud ajutist püügikeeldu Vääna ja Soodla jões ning Soodla veehoidlas on pikendatud ka sellele aastale, et võimaldada seal varude taastumist.
Saare maakond on oma vähivarude poolest jätkuvalt esirinnas, kuigi sel hooajal on sealne lubatud püügimaht langenud mullusega võrreldes ligi kolmekordselt (1500-lt püügiööpäevalt 600-le).
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi sõnul on vähivarud viimase paari aasta langustendentsi üheks põhjuseks see, et vähke hakati üha suuremas mahus piiri taha vedama. Tänavu on Keskkonnainspektsioonil õnnestunud sellele vastu astuda, tabades vähkide kokkuostu organiseerinud soomlase ja hulga ebaseaduslikke vähipüüdjaid.
"Veel kummitavad meid jõevähihaigused ja parasiidid ning seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata vähipüügivahendite desinfitseerimisele. Tänavu avastati vähikatk Hiiumaal, mille leviku takistamiseks ei saa sealsetes veekogudes vähipüüki lubada," ütles Prass.
Vähikatku leviku tõkestamiseks tuleb pärast püüki püügivahendeid kas vähemalt viis minutit keeta, töödelda 20 minutit 4% formaliinlahuses, vähemalt üks ööpäev külmutada või kuivatada, hoides need terve päev päikese käes.
Vähipüügilube väljastatakse maakondade keskkonnateenistustest kirjaliku taotluse alusel.
VÄHIPÜÜGIVAHENDI ÖÖPÄEVADE ARV MAAKONDADE KAUPA
Harjumaa 200
Ida-Virumaa 30
Jõgevamaa 70
Järvamaa 40
Lääne-Virumaa 20
Põlvamaa 200
Saaremaa 600
Tartumaa 30
Valgamaa 500
Viljandimaa 100
Võrumaa 300
