Olen kogu aeg öelnud, et ma ei ole valmis olema ühegi erakonna kandidaat. Sellest hetkest alates, kui mulle pannakse siia ette (näitab otsmikule – K. A.) märk „Vabaerakond”, „IRL” või „sotsiaaldemokraat”, on minu võimalused valituks saada väga väikesed. Võtame kasvõi kooseluseaduse, kus jookseb erakondade vahelt nii suur veelahe. Aga kui ma ei ole ühegi erakonna kandidaat – ka kodanike ühenduste kandidaat kõlab liiga suurejooneliselt, sest 14 nime ei anna seda mõõtu välja, kuid siiski ma olen ühiskonnas tuntud inimeste kandidaat –, siis see annab mulle võimaluse proovida ühendada erinevaid erakondi.