Allikmaa: vene kanali ideest tuleks loobuda
Mida ja millises mahus peaksid ETV kanalid näitama venekeelsele televaatajale? Kui uskuda ERR-i arengukava aastateks 2012–2015, siis asutakse seda küsimust lahendama alles järgmisel aastal, kuid ERR-i juhi Margus Allikmaa hinnangul peaks mõne praeguse telesaate tootmise lõpetama ja keskenduma ainult end juba tõestanud programmidele nagu Raadio 4 ja venekeelne AK.
„Minu meelest tuleks loobuda igasugustest juttudest venekeelse telekanali loomise ümber ja unistustest igapäevasest venekeelsest vööndist ETV2-s,” lausus Allikmaa. „Selle asemel tuleks investeerida veelgi enam Raadio 4 programmi ja venekeelsesse AK-sse ehk asjadesse, mis täna toimivad. Sellest võidaksid kõik.”
Raadio 4-le kuulub Eestis stabiilselt kuulatuima venekeelse raadiojaama tiitel, kuid ETV venekeelsete saadete vaadatavus suurte arvudega uhkeldada ei saa. „Näiteks oli veebruaris saatel „Kolmnurk”, mis on iseenesest väga korralik, sisukas ja hästi tehtud venekeelsele auditooriumile suunatud saade, keskmiselt 5000 vaatajat ja ainult 1000 neist olid venelased,” sõnas Allikmaa. „Saatel „Batareja” oli vaatajaid pisut rohkem, aga venelasi oli nende hulgas ikkagi ainult 2000–3000. Samas näitavad kogemused, et ühe hea igapäevase saate lisamine Raadio 4 programmi võib anda juurde 10 000–15 000 kontakti nädalas ja seda ainult mõnesaja tuhande euro eest aastas.”
Vaatavad Vene kanaleid
Raadio 4 vastutava toimetaja Ivan Makarovi hinnangul ei ole ETV saadete puhul probleem ei kvaliteet ega kvantiteet, vaid muukeelse elanikkonna orienteerumine Venemaa kanalitele. „Kui inimesed on orienteeritud tihtipeale venekeelsetele kanalitele, mille taga on Gazpromi või naftaraha, siis muutub konkurents nendega mingil hetkel kahtlaseks, et vist vastu ei jõua,” sõnas Makarov. „Ideaalne oleks muidugi, kui ETV-l oleks meeletult palju raha, sest siis saaks eraldi venekeelne kanal meeletult heade filmide ja saadetega nendega konkureerida, kuid kui raha pole, siis pole midagi teha.”
Professor Marju Lauristin hindab ETV venekeelsete probleemsaadete vähendamise idee juba eos valeks ja raadiole keskendumise eelmisele sajandile kohaseks mõtteks. „Kultuuri- ja arutelusaadetel on üldse väiksem vaatajaskond ja üks siht peaks olema, et nende saadete kaudu saaks ühiskonnale tuttavaks venekeelse kogukonna eestimeelsemad inimesed,” sõnas Lauristin. „Ma ei ole väga näinud, et ETV oleks tegelenud venekeelse programmi turundamisega vene elanikkonna hulgas, ja ma arvan, et ETV üritab lihtsalt alla anda, sest pole esimene kord, kui selliseid jutte on liikunud.”
Lauristini hinnangul on aga praegune seis venekeelsete telesaadetega sümptomaatiline kogu Reformierakonna meediapoliitikale, kus lastakse kõigel omasoodu minna. „On selge, et originaalprogrammi tegemine on kallis ja kakskeelse programmi tegemine veel kallim, kuid see on kultuuriministeeriumi kohus, kus on aga samuti reformierakondlik minister,” sõnas ta. „Kui meil kaotati ära rahvastikuminister, siis pandi kultuuriministeeriumile kohustus, et tagada integratsiooni jätkumist, kuid selle üks loomulik osa on väljund televisioonis, mida mujal Euroopas ka tagatakse. Meil on ju vene vähemuse hulk palju suurem ja probleem veel põletavam.”
Kogu venekeelse teleprogrammi tulevikku puudutavatele küsimustele loodetakse lõpuks vastused leida järgmisel aastal, Allikmaa ei välista siiski ka täiemahulise venekeelse telekanali loomist. „Kui avaliku mõttevahetuse käigus jõutakse ikkagi äratundmisele, et sellist kanalit on vaja, ja eelarvest leitakse selle tegemiseks 6–7 miljonit eurot, tuleb seda teha,” ütles Allikmaa. „Võin vaid lisada seda, et riigieelarvest otse ei ole me saanud venekeelse teleprogrammi tootmiseks siiani sentigi.”
Eesti Päevaleht üritas küsida ka kultuuriministeeriumi kommentaari, kas on olemas mingisugunegi poliitiline kava, milline peaks olema ERR-i venekeelne programm, ja sai vastuseks, et sellist kava pole. „See, mis suunas liigub venekeelse programmi tegemine ERR-is, on nende otsustada,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt. „Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu.”
Kommentaarid
Marika Tuus
ERR-i nõukogu liige (Keskerakond)
Kui ETV2 loodi, siis räägiti ju venekeelse programmiga kanalist, siis hakati järjest-järjest rääkima noortekanalist, kus venekeelset programmi jäi vähemaks. Kui nüüd alles olevad saated ka ära kaoksid, siis ei jääks ju midagi.
Kui viidi ära uudised, siis need oleksid pidanud jääma kas või ETV-sse, sest inimesed olid selle ajaga harjunud. Sellest hetkest vähenes vaatajaskond, kuid lihtsalt venekeelseid saateid avalik-õiguslik kanal ära kaotada ei saa, sest muidu nad vaatavadki Venemaa kanaleid.
Igor Gräzin
ERR-i nõukogu liige (Reformierakond)
Minu idee oli juba neli aastat tagasi, et peame leidma ETV-le strateegilise partneri, kes saaks osta saateaega.
Me oleksime võinud juba praegu sellises seisus olla, kui poleks masu vahele tulnud ja seda hüsteerikat, mis järgnes pronkssõdurile. Sel hetkel, kui rahvastikuminister oleks võinud reageerida adekvaatselt, reageerisime hüsteeriliselt. Läks nii nagu läks, raha ei ole, aga teisest küljest: jumal tänatud, et raha ei olnud, sest siis oleks tehtud ilmselt mingi venekeelne TV-käkk, mida kellelegi vaja pole.
Peeter Kreitzberg
ERR-i nõukogu liige (SDE)
Ma arvan, et Raadio 4 kogemus näitab, et on võimalik olla atraktiivne vene kuulajale, ja kui pikemalt analüüsida, siis võib leida, et võime atraktiivne olla ka vene vaatajale. Ma arvan, et see pole kõige parem, et venekeelne vaataja on puhtalt PBK käes, ja seetõttu ma püssi põõsasse ei viskaks. Me peaksime arutama rohkem vene vaatajaga, sest me kipume liiga palju eestlaste endi keskel arutama, mida vene vaatajale pakkuda, aga ma arvan, et Raadio 4-s on saatejuhte, kes on juba ka vene publiku seas omaks võetud.
