Ämari lennubaas valmib poole miljardi võrra soodsamalt
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul läheb kogu baasi rekonstrueerimine maksma umbes üks miljard krooni, millest 500 miljonit krooni tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu.
Esialgu plaaniti Ämari baasi rekonstrueerimise maksumuseks kuni 1,5 miljardit krooni. "Viimase aasta-pooleteise jooksul on ehitushinnad tunduvalt langenud ning Eesti maksumaksjale hoitakse seeläbi kokku sadu miljoneid kroone," lausus Kuimet.
Esimesed projekteerimistööd algasid Ämaris juba mitu aastat tagasi ning vana lennuraja lammutamiseni ning esimeste uute ehitusprojektideni jõuti möödunud aastal.
Praegu on Ämaris pooleli liiklusala ehitustööd, mille raames lammutatakse kogu vana lennurada ning rajatakse uus. Lennuraja rekonstrueerimise tööd on Kuimeti sõnul kogu Ämari projekti üks mahukaim hange, mille võitis AS Merko Ehitus ja mis läks maksma 650 miljonit krooni. Parasjagu on pooleli ka hooldusangaari ja perroonide ehitamine, millega tegeleb AS Koger & Partnerid.
Selle aasta teises pooles on kaitseministeeriumil plaanis sõlmida lepingud veel mitmete tööde tegemiseks. Nende hulgas kütuserajatise ja lennubaasi ühendusteede rajamine. "Kütuserajatis on mõeldud lennuvälja kasutavate õhusõidukite kütuse hoidmiseks ning mahutab kuni 750 kuupmeetrit lennukikütust. Vastav ehitushange on käimas, ehitusega alustatakse plaani kohaselt käesoleva aasta sügisel," märkis Kuimet.
Lisaks on kavas ehitada lennubaasi administratiivala, mille hulgas ühiselamu, söökla ja toiduladu, tuletõrje-, päästeteenistuse ja rajahooldustehnika hoone, valvekeskus ja pääsla ning piirdeaed. Kuimeti sõnul lõppesid administratiivala projekteerimistööd äsja ning esmaspäeval kuulutati ala ehitamiseks välja ka riigihange.
Suurematele projektidele lisanduvad Kuimeti kinnitusel 2010. ja 2011. aastal veel terve rida väiksemaid hankeid, nagu navigatsioonisüsteemide või autotankla ja garaažide rajamine.
Jaanuaris valitsuse kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ette Ämari lennubaasi valmimise 2011. aastal, pärast mida on lennubaas valmis vastu võtma transpordilennukeid ning tegutsema õhuturvet teostavate hävituslennukite baasina, seda sarnaselt näiteks Leedu Šiauliai õhuväebaasiga.
