Järvamaal on iga inimene kulla väärtusega, sest maakond on sel sajandil kaotanud viiendiku elanikest, Eestis kõige enam. Lahkunud on 21,22 protsenti ehk 8228 inimest, väidab statistikaamet. Ühe vähenemise põhjusena mainiti suvel maavalitsuses 2005. aastat, mil Tapa vallaga liitus Järvamaa Lehtse vald, viies veimevakana kaasa kuulsa Jäneda, mis tuntud ülemaaliste talupäevade, mõisa ja Musta täku talli poolest.

Mais saatis Tapa volikogu kirja nii Ambla kui ka Aegviidu vallale, kutsudes neid ühinemisläbirääkimistele. Aegviidus korraldati ilma arutelu algatamata rahvaküsitlus. Osales 325 inimest ehk 39 protsenti elanikest. Tulemina saadeti Tapa kosjaviinad tagasi, ühinemise poolt oli vaid 18 elanikku.

Teisiti toimis Ambla, pannes asja volikogus arutlusele. Hääletustulemus seitse kuue vastu viis läbirääkimiste aluseni. Praegu otsib Tapa-Ambla ühiskomisjon konsultatsioonifirmat ühteheitmise võimalike plusside-miinuste vaagimiseks.

„Väikestel saab lihtsalt ressurss otsa, seepärast peabki ühinema,” leiab Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi.

Vallavanem vastu

Et ressurssi on vähe, tunnistab ka Ambla vallavanem Rait Pihelgas. Samal ajal leiab ta, et praegune ühinemine käiks liiga kiiresti, piisavalt aru pidamata. Pihelgas täna ühinemist ei poolda kasvõi sellepärast, et Tapal asuv võim jääks kohalikule elanikule liiga kaugeks.

Siiski on just Tapa ligidus see, mis kallutab avalikku arvamust ühinemise suunas. Poes käiakse peamiselt Tapal, kuhu Amblast kümmekond kilomeetrit. Nii Järva keskus Paide kui ka Lääne-Viru pealinn Rakvere jäävad mõlemad 40 kilomeetri kaugusele.

Ambla aleviku vahel liikunud rahvas arutles eile heal meelel ühinemise üle. Kümmekonnast küsitletust suisa vastu polnud keegi. Kunagine postiljon Astrid Aasa rääkis, et ühinemise järel hakati Lehtses talviti teid hästi hooldama. Laina Pehap lisas, et eks nii läheb, kuis inimesed otsustavad, aga kindlasti oleks Ambla lahkumine maakonnalinn Paidele suureks löögiks. Siis kutsus ta vaatama vallakeskuses valitsevat hooldamatust, kus majade ees on malts suisa rinnuni.

Aino Pilk oli silmapilkselt valmis Tapa alla minema. „Saame viimaks lahti oma kõrgepalgalistest ametnikest, keda vallamajas neliteist-viisteist tükki!” Ettevõtja Anu Laansalu arvas, et temagi sümpaatia kuuluks Tapale, kus ta sündinud, harjunud asju ajama.

Resoluutselt on ühinemise vastu aga maavanem Tiina Oraste, sest tükk Järvamaad võib kaotsi minna. Pealegi polevat ju Tapal poes käimine argument Järvast lahkumiseks. Samal ajal pidas ta Tapa ettepanekut heaks seetõttu, et diskussioon on liikuma lükanud Järva-sisesed ühinemisplaanid, identiteediotsingud.

Pole välistatud, et peagi teeb maakondliku lobitöö tulemusena Amblale ühinemisettepaneku ka naabervald Albu. Välistatud aga pole seegi, et Ambla jaguneb tulevikus pooleks – vallakeskus liitub Tapaga, suurim asula Aravete aga Albuga.
Ühiselt valimistele?Ühinejate anatoomia

••Pruut: Ambla vald asub Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirneb Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Valla territooriumil on kolm alevikku ning kümme küla. Amblas on elanikke 343, valla suurimas asumis Aravetel aga 904. Pindala: 166 km², elanikke kokku 2240.

••Peig: Tapa vald moodustus 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald moodustab 262,8 km², elanikke on 8638, sellest Tapal enam kui 6000.

••Ambla ja Tapa vald on otsustanud ühinemisläbirääkimised lõpule viia jaanuariks 2013, kohaliku rahva ühinemissooviga või vastuseisuga lubatakse otsuse tegemisel kindlasti arvestada.

••Kui ühinemine teoks saab, valitakse 2013. aasta 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel juba uus, ühine volikogu.