Ameerika otsustas muuta kurssi: Barack Obama on järgmine president
Teisipäevased valimised andsid USA-le ajaloo esimese tumedanahalise presidendi, kelle poliitikakogemus on küll napp, kuid temale pandud lootused sama-võrra suuremad. Barack Obama peab tooma riigi välja finantskriisist, venima jäänud sõdadest ning suutma oluliselt parandada julgeolekuolukorda ja Ühendriikide mainet kogu maailmas.
Nn lahinguväljaosariikides läks kõige tihedamaks rebimiseks Missouri 11 valijamehe pärast. McCaini edumaa oli seal lõpuks ligi 6000 häält. Ka avaliku arvamuse küsitlused pidasid üldjoontes paika, Obama suutis küll kallutada enda kasuks Indiana, kuid McCain võttis temalt Missouri ja varasemast prognoosist lahknevalt eelistas McCaini ka Põhja-Dakota. Florida, Ohio ja Virginia toetasid aga Obamat ja murdsid sellega vabariiklaste võiduseeria.
Isegi mõnes osariigis häälte ülelugemise nõudmine ei muudaks kogupilti. „See võttis küll kaua aega, kuid täna saabus Ameerikasse muutus,” kuulutas presidendiks valitud Obama. Kesköö paiku Chicagos koos oma ja tulevase asepresidendi Joe Bideni perekonnaga paarisaja tuhande pealise rahvamassi ette astunud Obama võis juba enesekindlalt tulevikku vaadata ja suuremeelselt McCaini kiita.
Barack Obama võib arvestada 364 valijamehega 538-liikmelises valijameeste kogus, mille liikmed on seotud üleeilse valimistulemusega ja tema võit 15. detsembril toimuval vormilisel valijameeste hääletusel sellega kindel. 20. jaanuaril 2009 peaks Obama andma ametivande USA 44. presidendina. Võit polnud ülekaalukas, kuid ometigi selge: rohkem kui 130 miljonist valijast 52 protsenti olid Obama ja 47 protsenti McCaini poolt. Viimati nimetatu tunnistaski oma kaotust ja õnnitles konkurenti võidu puhul.
Ka kongressi mõlemad kojad on nende valimiste järel demokraatide kontrolli all ehk Obama seljatagune on samuti kindel.
Keenialaste pidu
Veelgi suurema juubeldamise kutsus Obama võit esile tema isa kodumaal Kenyas. President Mwai Kibaki kuulutas Obama valimisvõidu puhul tänase päeva riiklikuks pidupäevaks.
Kogelo küla, kus elavad Obama poolvennad ja -õed ning tema isa võõrasema Sarah, jälgis valimistulemuste selgumist suure põnevusega, kuigi selleks tuli televiisor lageda taeva alla panna.
„Kogelo külas oli küll üks McCaini toetaja,” naljatas ajaleht Nationnews, „nimelt härg, kes Obama võidu puhul veristati.” Mõnevõrra väiksemat pidu nähti Indoneesias Jakarta koolis, kus Obama õppis esimesed aastad.
Õnnesoove laekus Obamale aga igalt poolt maailmast, enamasti oli need juubeldavad, kuid näiteks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kaudne tervitus oli üsna jäine. Kõige skeptilisem reaktsioon Obama võidule tuli aga islamiliikumiselt Hamas, kes ei näinud Obamal ja McCainil mingit vahet.
Kerry ja Daschle piiluvad varjust
•• Kuigi Obamast saab järgmine USA president alles 20. jaanuaril, spekuleeritakse juba tema tulevase kabineti koosseisu üle. President George W. Bush helistas eile Obamale ja õnnitluste kõrval arutas ka tulevast võimu üleandmist.
•• Ekspertide kinnitusel ei saa sõjategevuses ja finantskriisi tõrjumisel tekkida auku, kus uus võim alles hoogu kogub. Rahandusministrina peaks 700 miljardi dollari suuruse abipaketi vardjaks tõusma Reutersi hinnangul kas Lawrence Summers, Paul Volcker või Timothy Geithner.
•• Välisministri kohale arvatakse tõusvat kas endine presidendikandidaat John Kerry, karjääridiplomaat Richard Holbrooke, senaator Chuck Hagel või senaator Sam Nunn.
•• Obama kabinetiülemaks võib aga saada senati endine enamusliider Tom Daschle.
Portree
Barack Obama
tulevane president
•• Vanus: 47
•• Sünnipäev: 4. august 1961
•• Sünnikoht: Honolulu, Hawaii
•• Haridus: Columbia ülikool, Harvardi juurakool
•• Abikaasa: Michelle Robinson
Lapsed: kaks tütart
•• Usk: protestant
Perekond
•• Obama isa oli Kenyast ja ema USA-st. Nad kohtusid Hawaii ülikoolis õppides. Isa lahkus pere juurest kaks aastat pärast Baracki sündi, naasis lõpuks Kenyasse ja hukkus 1982. aastal autoõnnetuses. Ema abiellus indoneeslasega ning kolis koos tema ja pojaga Jakartasse. Kümneaastaselt asus Barack elama Hawaiile vanavanemate juurde.
Karjäär
•• Pärast 1983. aastal kolledÏi lõpetamist töötas Obama New Yorgis finantskonsultandina. 1985. aastal kolis Chicagosse ja tegutses kristliku taustaga ühenduses, mis püüdis vaeste olukorda parandada. Kolm aastat hiljem läks Harvardisse edasi õppima. Lõpetas selle 1991. aastal ja asus tööle tsiviilõigusega tegelevas juurafirmas.
Valitud ametites
•• 1996. aastal valiti Illinois’ senatisse, kus ta tegeles peamiselt sotsiaalvaldkonda ja eetikat puudutava seadusloomega. 2004. aastal võitis koha USA senatis, sealsete hääletustulemuste järgi on ta selgelt demokraatide liberaalsel tiival.
Portree
Joseph „Joe” Biden
tulevane asepresident
•• Vanus: 65
•• Sünnipäev: 20. november 1942
•• Sünnikoht: Scranton, Pennsylvania
•• Haridus: bakalaureusekraad Delaware’i ülikoolist, juurakraad Syracuse’i ülikoolist
•• Abikaasa: Jill Tracy Jacobs
•• Lapsed: kaks poega esimesest abielust, tütar teisest
•• Usk: roomakatoliiklane
Perekond
•• Biden abiellus 1966. aastal juurakoolis õppides Neilia Hunteriga. Kuus kuud pärast seda, kui Biden valiti USA senatisse, hukkusid tema naine ja väike tütar autoõnnetuses, pojad said raskelt vigastada. Viis aastat oli ta üksikvanem. Õpetajaametit pidava Jilliga kohtus ta 1975. aastal ja kaks aastat hiljem abielluti.
Karjäär
•• Biden lõpetas mõlemad koolid oma klassi viimaste seas. Delaware’i advokatuuri liikmeks sai ta 1969. aastal.
Valitud ametites
•• 1970. aastal valiti ta New Castle’i maakonna volikokku, kahe aasta pärast tegi hoogsa hüppe USA senatisse, kuhu ta on tagasi valitud viis korda.
•• Ta on senati välissuhete ja justiitskomitee liige. Hääletustulemused näitavad teda ühe liberaalsema senaatorina.
Mis on tulemas?
•• Finantskriis
USA rahanduskriis on ilmselt hullem kui eales pärast Suurt Depressiooni. Majanduses on langus ja tuleva aasta jaanuariks, mil Obama ametisse astub, läheb seis ilmselt veelgi kehvemaks. Obama on lubanud teist stiimulipaketti majanduse käivitamiseks. Sellest 175 miljardist dollarist peaks rahastatama ka infrastruktuuriobjekte.
•• Tervishoid
Obama on käinud välja riikliku tervisekindlustuse programmi, mis võimaldaks üksikisikutel ja väikefirmadel sõlmida samasuguseid kindlustuslepinguid, nagu praegu on föderaaltöötajatel. Tööandjad, kes ei võimalda oma töötajaile tervisekindlustust, maksustatakse.
•• Energeetika
USA sõltuvus välismaisest naftast on nii julgeolekurisk kui ka majandusoht. Obama on nõus mandrilaval merest nafta puurimisega, aga ka tuumaenergia osakaalu suurendamisega. Ühtlasi aga tahab ta energiaefektiivsuse suurendamist ja investeeringuid taastuvenergiasse.
•• Maksud
Tühistab osaliselt Bushi maksukärped jõukamatele, kaotab tulumaksu eakatele, kelle sissetulek on alla 50 000 dollari aastas, vähendab makse nõnda, et sellest oleks suurem kasu keskklassile.
•• Afganistan ja Iraak
Obama lubab keskenduda Talibani vastupanu purustamisele ja al-Qaida väljatõrjumisele Pakistaniga piirnevatelt aladelt. Ta suurendab USA vägesid Afganistanis. Iraagi invasioonile vastu olnud Obama on öelnud, et tooks USA väed sealt välja 16 kuu jooksul.
•• Iraan
Obama meelest ei tohi Iraanil lubada tuumarelva hankida. Ta pooldab Teherani puhul karmisõnalist diplomaatiat ja on öelnud, et võib kohtuda Iraani liidriga eeltingimusteta.
•• Venemaa
Mõistis hukka Venemaa sissetungi Gruusiasse ning pooldab Gruusia ja Ukraina liitumist NATO-ga. Kuid ta ei nõustunud oma rivaalist presidendikandidaadi üleskutsega visata Venemaa G8-st välja.
•• Hiina
Obama näeb Hiina tõusus nii võimalusi kui ka väljakutseid. Ta on öelnud, et ei „demoniseeri” Hiinat, kuid avaldab Pekingile survet rahvusvaheliste inimõigusstandardite järgimiseks. Survet avaldavat ta Hiinale ka kaubandusküsimustes ja selleks, et Peking lõpetaks Iraani, Birma, Sudaani ja Zimbabwe repressiivsete valitsuste toetamise.