ANALÜÜS: Herman Simmi kinnikukkumine: võit suurte kahjudega lahingus
Kaitseministeeriumis käib juba koos komisjon, mis analüüsib endise riigisaladuse osakonna juhi poolt võimalikult tekitatud kahju. Simm töötas ministeeriumis üle kümne aasta, materjale laotakse lauale kaustade kaupa. Suur osa on aga alles kokku vaja panna. Kõik võis tema käest läbi käia, alates NATO ühtlustatud ülisalajastest protseduurireeglitest (kes, millal, kus, mida ja mis olukorras teeb ning millele juurde pääseb), kuni Eesti tähtsamate ministrite ning ametnike isiku- ja taustaandmeteni, mille põhjal Simmi juhitud osakond neile alliansi kõige salajasema teabe juurdepääsuload.
Selle komisjoni järeldustel ei pruugi olla ainuüksi tähendust Eesti jaoks vaid kõigile NATO liitlastele. Suurim võimalik kahju võib tähendada, et peame koos liitlastega kulutama hulga raha ning võibolla aastaid seniste standardite ja protseduuride muutmiseks. Vanaviisi jätkates oleks vaenlasel liiga lihtne aru saada ning mõista liitlasriikide tegevusi.
Seetõttu on Simmi kaasus pannud paljud Eesti poliitikud ning arvajad kuulutama kõike alates meie maine täielikust kaotamisest kuni kaitseministeeriumi ametnike ebakompetentsuse lahkamiseni. Omaaegsetel otsustajatel on tagantjärgi hea teatada ammustest kahtlustest Simmi osas või tilgutada infot tema tabamiseks korraldatud suuroperatsioonidest, mis aga läbinähtavalt mõttetu eneseõigustamine.
Esiteks pole vaatamata Simmi poolt väidetavalt tehtud suurele kahjule, Eesti mainel suurt midagi viga. Luureteenistuse maailmas on väga suur erand, et kahju tekitajaga tegelemisel jõutakse materjalide või tõenditeni, mis annavad alust kohtusse minemiseks. Enamasti suudetakse küll kahtlusalune ära tunda, kuid vastuoperatsioonide käivitudes mõistavad nad oma ohustatust ning kohtus vajalikke tõendeid ei leitagi. Inimestest vabanetakse lihtsalt mõne administratiivse nipiga, näiteks koondamisega.
Nagu teada, kestis peale Simmi suhtes tekkinud kahluste ilmnemist tõendite leidmine aastaid. Kogu see aeg valitses aga oht, et sihtmärk saab uurimisest aimu ning näiteks kaob. Simmi puhul ei lekkinud tihedalt NATO liitlastega asjas koostööd teinud Eesti teenistustest mitte midagi ehk võib öelda, et süsteem pidas iseenda pingele vastu.
Kuna Simmiga tegeleti pikka aega ning kaitseministeeriumis õnnestus tõendite kogumise ajal tema nihutamine vähemtähtsale ametkohale ilma, et ta oleks selle peale jalga lasknud, tuleb teine punkt anda ministeeriumi ametnikele. Pole kahtlust, et näiteks tema tööülesandeid pidevalt vähendanud praegune kantsler oli juhtumist informeeritud ning on seega aidanud otseselt kaasa Simmi kohtukulli ette jõudmiseni.
Kokku tähendab see erakordset võitu vaenlase üle, kes ei näinud pikalt kestnud vastuoperatsiooni, mis võib lõppeda veel enamgi harukordse avaliku süüdimõistva otsusega.
Kuid kaasuse avaliku kohtusse andmise tõttu on huvi selle vastu piiritu. Nii Brüsselis asuvas NATO peakorteris kui Euroopa Liidu kuluaarides on see olnud üks peateema ja seal töötavatel eestlastel on tulnud vastata lugematutele kolleegide küsimustele Simmi kohta. Ka pole sel nädalal olnud võimalik kohata Tallinnas lääne diplomaati, kes poleks olnud huvitatud Simmi kohtuasjast. Muide nende peamiseks mureks on asja esmakordsus Eestis. Neid hämmastab võimaliku karistuse võimalik lühidus ning puuduv kohtupraktika. Kuidas läheb Eesti esimese, aga ka maailma mõistes harukordselt keerulise väidetava riigireetmise asja arutamine, mõtlevad nad pingsalt.
Simmile vaatamata jätkub taustauuringute koondumine KAPO-sse
Raimo Poom
Aastaid tähelepanuta jäetud Hermann Simmi taust ei ole muutnud riigiisade soovi anda pea kõigi ametnike julgeolekukontroll kapo-le.
Kevadel palju tähelepanu pälvinud kaitseminister Jaak Aaviksoo soovil riigikogus heaks kiidetud Kaitseväe korralduse seadus muutis ära seni kehtinud korra, mille järgi jagunes ametnike taustakontrolli tegemine laiemalt ning polnud ainuüksi Kapo ülesanne.
Nimelt teevad kuni selle seaduse lõpliku jõustumiseni kaitseväelaste julgeolekukontrolle kaitsejõud ise. Kaitseministeeriumi haldusalas olev Teabeamet kontrollib kõrgemaid siseministeeriumi ametnikke, kapo peadirektorit ning prokuröride tausta. Kaitsepolitseile jäävad kõigi ülejäänud riigisaladusele ligipääsu vajavate ametnike taustakontrollid.
Uue seaduse järgi aga võtab Simmi tausta aastaid tähelepanuta jätnud kapo nüüd üle tuhandete kaitseväelaste taustakontrolli. See tähendab, et Eesti kahe julgeolekuasutuse vahel on välja kujunemas maailmas senitundmatu tasakaalustamatus, kus Teabeamet kontrollib mõne ametniku tausta kapo tuhandete vastu.
Ainsa väljaandena juhtis seaduse menetlemise käigus tekkivale probleemile juba tänavu juunis tähelepanu Eesti Päevaleht. Paraku ei muutnud see valitsuse kurssi taustakontrollide monopoliseerimiseks kapo kätte.
Riigikogu julgeolekuasutuste kontrolli komisjoni esimehe Jaanus Rahumägi hinnangul tuleb Kaitseväe korralduse seaduse juurde Simmi kaasuse varjus kindlasti tagasi tulla. “See on riigikogu kohus,” märkis ta.
“Kapo ei suutnud [mitmete kontrollide käigus - toim] avastada asjaolusid, mis oleksid vähemalt pidanud tekitama küsimusi,” lisas Rahumägi. “Milliste ressurssidega kavatseb kapo nüüd veel hakata tuhandete kaitseväelaste taustu kontrollima?”
Siseminister Jüri Pihl jäi eile aga vaatamata Simmi juhtumile täielikult kindlaks oma endisele seisukohale, mille järgi ta ei näe mingit probleemi tekkiva olukorraga. “Minu meelest on süsteem hea. Teabeamet tegeleb oma osaga ja kapo teisega,” ütles Pihl. “Mingisugust vastuolu ma ei näe ja tasakaal on paigas.”
Vaata lisaks: EPL 12. juuni 2008 “Tume loogika lõhub luuresüsteemi”
Simmi välisreisid on nüüd salastatud
Raimo Poom
Päevaleht soovis eile kaitseministeeriumilt küsida riigireetmise kahtlustuse saanud nende endise kõrge ametniku Herman Simmi töölähetuste sihtpunkte ning hulka.
Kuna ta on väidetavalt paljudes ning tihedates töölähetustes viibinud maksumaksja raha eest, siis peaks olema võimalik kõigil tutvuda käskkirjadega, millega teda lähetustesse lubati, mis ajaks ning millise eesmärgiga.
Kuid riigiprokuratuur on kriminaalasja algatamise tõttu korjanud ministeeriumist kokku pea kõik Simmi mainivad paberid ning ei luba isegi sellist teavet mitte grammigi avalikustada.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu teatas, et Herman Simmi välislähetusi puudutav dokumentatsioon on arvatud kriminaalasja materjalide hulka ning selle läbitöötamine veel käib. “Seetõttu ei pea prokuratuur praegu võimalikuks välislähetusi puudutavate dokumentide ajakirjanduses avaldamist,” lisas ta.
