ANALÜÜS: Kas soome-ugri kuningas on koolmas?

 (38)
ANALÜÜS: Kas soome-ugri kuningas on koolmas?
Rein SikkEPL

Ka­hekümne viie mil­jo­ni hõim­la­se maail­mas ku­ning­lik­ku sei­sust nau­ti­nud Ees­ti roll ka­ha­neb meie ha­ri­ma­tu­se ja ise­ku­se tõttu. Kui­das ene­sehä­vi­ta­mi­ne pea­ta­da?

Pi­si­ke test. Ni­me­ta­ge viis soo­me-ug­ri rah­vast koos asua­la­de pea­lin­na­de­ga. Sai­te hak­ka­ma? Nüüd ni­me­ta­ge igaühe tun­tud te­ge­la­si – kir­ja­nik­ke, kunst­nik­ke, he­li­loo­jaid... Lä­heb nu­tu­seks? Po­le mõtet küsi­da bes­ser­ma­ni­de vii­ma­se CD või Ku­ra­maal kor­ral­da­ta­va­te liiv­las­te päe­va­de koh­ta. Lap­se­va­ne­mad võivad võsu­kes­telt uu­ri­da, kas koo­lis on rää­gi­tud kar­ja­las­te-in­ger­las­te saa­tu­sest või han­ti­de-nee­net­si­te Kazõmi sõjast Nõuko­gu­de võimu vas­tu. Tühju­se ta­ju­mi­ne aga õnne­li­kuks ei tee.

Eriliseks saamine

Soo­meug­ri­la­si on 25 mil­jo­ni rin­gis, Kesk-Eu­roo­pa ta­san­di­kest Si­be­ri tund­ra­te­ni. Võik­si­me ol­la ar­ves­ta­tav jõud, kui mee­led ja te­ge­vus ühen­da­da.

Ees­ti on vää­ri­kas selts­kon­nas paarkümmend aas­tat nau­ti­nud eri­list rol­li, sest suut­si­me ai­nu­ke­se soo­me-ug­ri rah­va­na end Nõuko­gu­de Lii­dust va­baks mur­da, eden­da­me rah­vus­kul­tuu­ri nii kee­les kui ka mee­les.

Samal teemal:

Se­da on eelkõige imet­le­nud soo­meug­ri­la­sed idas, kel­le jaoks ole­me se­ni­ni ees­ku­juks, mõne­ti unel­ma­te rii­giks. Pea iga ma­ri koo­li­laps os­kab hõimu­keel­te puul näi­da­ta ees­ti kee­le asu­koh­ta ja Ko­mi kol­ka memm on kuul­nud lau­lu­peost. Koh­tu­sin fan­tas­ti­li­se ud­mur­di kand­lean­samb­li liik­me­te­ga, kes ei unis­ta Amee­ri­kast ega Lon­do­nist, vaid Ees­tist, et näi­da­ta siin: ka ne­mad Ud­mur­tias suu­da­vad oma hoi­da. Unis­tu­sest rää­ki­des olid neil sil­mad vees. Kas mä­le­ta­te, kui­das esi­mest kor­da elus Soo­me sõbralt külla­kut­set oo­ta­si­te? Sa­ma tun­ne.

Ida­pool­se­te soo­meug­ri­las­te­ga ei ühen­da meid ai­nult kau­ged juu­red, vaid ka märk­sa lä­he­da­sem pu­na­ne mi­ne­vik. Meist saa­dak­se idas pa­re­mi­ni aru kui Nor­ra saa­mi­dest või un­gar­las­test. Kas aga meil, eest­las­tel, on ka ko­hus­tu­si Ve­ne soo­meug­ri­las­te ees?

Vaa­ta­me aja­luk­ku. Soom­las­te pa­nust Ees­ti va­ba­ne­mis­se ei saa ala­hin­na­ta. Nii vaim­ne kui ka ma­te­riaal­ne abi olid sõnul­se­le­ta­ma­tud ju­ba siis, kui naab­ri amet­lik po­lii­ti­ka veel Ees­ti oku­pee­ri­mi­sest ei rää­ki­nud. Tu­han­ded kon­tak­tid va­balt mõtle­va­te ini­mes­te­ga, üle la­he sõidud, tsen­suu­ri­ta mee­dia ja kir­ja­va­ra olid meie õhuau­guks Eu­roo­pas­se.

Prae­gu, kui Ees­til lä­heb pal­ju pa­re­mi­ni kui hõim­las­tel idas, on meil kind­las­ti nen­de ees ko­hus­tu­si. Ees­ti rii­gi ra­ha­li­ne toe­tus hõimu­lii­ku­mi­se­le on rah­vaar­vu jär­gi võttes suu­rem kui Soo­mes ja Un­ga­ris. Võib uh­kust tun­da. Sa­mal ajal ei toe­ta ava­lik­ku­se tead­mi­sed ega hu­vi neid pon­nis­tu­si.

Ju mä­le­ta­me sol­vu­mist esi­me­si kor­di vä­lis­maal käies, kui meid ve­ne­las­teks pee­ti ja ar­va­ti, et Ees­ti rah­va­laul on „Kat­juša”? Aga kui­das koht­le­me prae­gu idast tul­nud soo­meug­ri­la­si? Hõim­la­sed, eri­ti kui nad kan­na­vad aja­loo­li­se pa­ra­ta­ma­tu­se tõttu ni­me Vas­sil­jev või Ni­ko­la­jev, võivad rää­ki­da hin­gepõhja­ni sol­vu­mi­sest, sest neid on Ees­tis pee­tud ve­ne­las­teks. Kui li­sa­da veel meie ha­ri­ma­tus, soo­me-ug­ri rah­vas­te se­gia­ja­mi­ne, suut­ma­tus ise­gi pea­lin­nu ni­me­ta­da, on hõim­las­te aru­saa­ma­tu­sed ker­ged tek­ki­ma. Eks kirt­su­ta­me ka ise ni­na, kui Riiat taas Ees­ti pea­lin­naks pee­tak­se.

Suurkujusid oodates

Ole­me us­ku eest­las­tes­se kui vä­ge­va­tes­se soo­me-ug­ri as­ja aja­ja­tes­se toit­nud Len­nart Me­ri fil­mi­de ja raa­ma­tu­te­ga, Kal­jo Põllu vä­ge täis graa­fi­ka­ga, Vel­jo Tor­mi­se loit­su­li­ke teos­te­ga. Aga kes on prae­gu ees­ti fil­mi ja kir­jan­du­se Me­ri, kes kuns­ti Põllu, muu­si­ka Tor­mis, kel­le värs­ked teo­sed va­pus­taks soo­meug­ri­la­si idas ja lää­nes?

Loe veel

Vai­mu­hii­du­de toel on üles kas­va­nud prae­gu­ne Ees­ti hõimuas­ja aja­ja­te te­gus põlv­kond, hulk kes­keas fa­naa­ti­kuid, tä­nu kel­le­le lii­ku­mi­ne ede­neb. Pa­ra­ku jääb Fen­no-Ug­ria asu­tu­se, hõimu­rah­vas­te prog­ram­mi juh­ti­de, rii­gi­ko­gu toe­tusg­ru­pi ning teis­te pon­nis­tus­test vä­heks, kui se­da ei toe­ta üle­rii­gi­li­ne ha­ri­dus ja ha­ri­tus, mee­diast rää­ki­ma­ta. Fen­no-Ug­ria ini­me­sed tea­vad rää­ki­da hii­gel­vae­vast, et pi­si­ke­ne­gi hõimup­äe­vi puu­du­tav in­fo kas või üht mee­dia­ka­na­lit külas­taks. Hõim­las­te kir­jan­du­se tõlki­jad on saa­nud ret­sen­sioo­ne vä­hem kui pool­te­le ülli­tis­te­le.

Ko­mis asuv soo­me-ug­ri in­fo­kes­kus avas am­mu oo­da­tud in­ter­ne­ti­sai­di www.fu­see.tv, mis näi­tab hõimue­lu vi­deolõike. Mi­da­gi sel­list ta­suks oo­da­ta ka Ees­ti rah­vus­ringhää­lin­gult või vä­he­mas­ti õhu­ta­da neid koostöö­le meil sal­ves­ta­tu le­vi­ta­mi­seks. Ap­ril­lis loo­di Sõktõvka­ris soo­me-ug­ri aja­kir­ja­ni­ke rah­vus­va­he­li­ne or­ga­ni­sat­sioon, ku­hu on kaa­sa­tud ka un­gar­la­sed. Mi­da on Ees­tis teh­tud lii­tu­mi­seks?

Skandaalide surve

Prae­gu na­pib ideid ja saa­vu­tu­si, mis hõim­la­si meist po­si­tiiv­selt rää­ki­ma pa­neks, sest pal­ju­de eest­las­te soo­meug­ri­li­sus seis­neb vaid Ve­ne­maa­le vas­tan­du­mi­ses. Ees­ti soo­me-ug­ri asi on ava­lik­ku­se­le vii­ma­sel ajal meel­de jää­nud just skan­daa­li­de­ga. Kas mä­le­ta­te en­di­se kul­tuu­ri­mi­nist­ri Ma­ri­maal käi­mi­sest võrsu­nud pa­han­dust? Või prae­gu­se pre­si­den­di soo­me-ug­ri maail­ma­kong­res­silt de­monst­ra­tiiv­set lah­ku­mist? Rää­ki­ma­ta fes­ti­va­list Sa­rans­kis, ku­hu meid pronk­siöö jä­relmõju­na ei kut­su­tud, aga mil­le koh­ta hõim­la­sed se­ni­ni küsi­vad: miks te ei tul­nud, kui ise­gi Soo­me pre­si­dent ja Un­ga­ri pea­mi­nis­ter ko­hal olid?

Me ei suu­da Ve­ne riik­li­ku­le pro­pa­gan­da­ma­si­na­le vas­tu seis­ta, piir­du­me sil­mast sil­ma sel­gi­tus­te­ga. Pa­ra­ku na­pib oma maa-il­ma­pil­di kuu­lu­ta­mi­seks nii ve­ne kee­le os­kust kui ka Ees­tis ülli­ta­tud ve­ne­keel­set kir­ja­va­ra ala­tes ilu­kir­jan­du­sest ja lõpe­ta­des kas või kol­man­da sek­to­ri täht­su­sest kõne­le­va­te edu­lu­gu­de­ga. Ku­ri­te­ge­li­kult kurb näi­de on meie kul­tuu­ri li­pu­lae­va lau­lu­peo in­ter­ne­tikülg, kust ve­ne­keel­ne in­fo on puu­du­nud aas­taid.

Sa­mal ajal on Ve­ne­maa avas­ta­nud oma soo­meug­ri­la­sed kui võima­lu­se näi­da­ta maail­ma­le, kui­das väi­ke­rah­vas­test hoo­li­tak­se. Pot­jom­kin­li­ke pi­dus­tus­te ta­ga po­le nä­ha te­ge­lik­ku: ema­kee­le kõne­le­ja­te osa­kaa­lu vä­he­ne­mist ja ema­keel­se­te klas­si­de sul­ge­mist. Kui sel taus­tal Ees­tist, Soo­mest ja Un­ga­rist lae­kuv po­si­tiiv­ne mõju Ve­ne väi­ke­rah­vas­te­le vä­he­neb, muu­dab see kit­sa­maks hõim­las­te maail­ma­pil­di.

Te­gin eks­pe­ri­men­di, küsi­des, kas ka ra­ha­ta on võima­lik mi­da­gi kor­da saa­ta, näi­teks in­fo­ruu­mis. Lõin paa­ri kuu eest suht­lus­kesk­kon­nas Fa­ce­book gru­pi „How ma­ny Fin­no-Ug­ric peop­le are the­re on Fa­ce­book?” ehk tõlkes „Kui pal­ju soo­meug­ri­la­si on Fa­ce­boo­kis?”. Ja oh ime – in­fo­voo­ga lii­tu­nuid on ju­ba üle 700 ini­me­se nii idast kui ka lää­nest. Ku­na liik­me­te arv jõuab aas­ta lõpuks tu­han­de­te­ni, ta­sub ka­na­li võima­lus­te ka­su­ta­mist kaa­lu­da.

Presidendi roll

Kind­las­ti on Ees­tis liik­vel sa­du ideid soo­me-ug­ri as­ja aja­mi­seks krii­si kius­te. Pa­ra­ku on lii­ku­mi­ne kil­lus­tu­nud. Pal­ju­des pea­des aga lii­gub mõte, et just pre­si­dent võiks asu­ta­da soo­me-ug­ri ümar­laua, kok­ku kut­su­da hõimue­lu eden­da­ja­te elii­di: elu­kut­se­li­sed soo­me-ug­ri as­ja aja­jad, kul­tuu­ri­te­ge­la­sed, fi­lo­loo­gid, ha­ri­du­se eden­da­jad, po­lii­ti­kud, äri­me­hed, mee­dia. Et prae­gust olu­kor­da analüüsi­da, Ees­ti rol­li soo­me-ug­ri maail­mas suu­ren­da­da, koostööd eda­si viia, in­no­vat­sioo­niaas­tal in­no­va­tiiv­se­te idee­de­ga la­ge­da­le tul­la.

Loo­mu­li­kult on võima­lik las­ta as­ja­del min­na nii, kuis nad lä­he­vad, saa­ta ta­sa­pi­si ve­nes­tu­vad hõim­la­sed pi­kalt ja loo­bu­da oma juur­te ot­si­mi­sest-leid­mi­sest. Aga mil­li­ne on sel­le kurb ta­gajärg, võime nä­ha pal­ju­de juur­te­ta ja aju­lo­pu­tust saa­nud ees­ti­maa­las­te pealt.


Üheksa ettepanekut soome-ugri asja edendamiseks,

kuninga koolmise peatamiseks:

1. •• Koolides käsitleda enam soome-ugri teemat, eriti Venemaa hõimurahvaste osas. Iga pedagoogi algatus väärib kiitust. Kõigile soome-ugri filoloogidele kohustuslik praktika hõimlaste juures.

2. •• Koostada soome-ugri ent-süklopeedia. Alguses kas või internetis või masstiraaÏis taskuväljaandena. Anda välja soome-ugri elulugude raamat, samalaadne kui Eesti elulugude oma.

3. •• Rahvusringhääling vajab soome-ugri ilma kajastamise ja hõimlastealase teabe levitamise kava alates uudistest ja lõpetades kultuurisaadetega. Alustada parimate soome-ugri meediakajastuste tunnustamist.

4. •• Tallinn vajab 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnana jõulist soome-ugri temaatikat. Hõimlaste maailma Euroopa osana näitamine koos teise kultuuripealinna Turuga võib olla meie erijoon.

5. •• Aidata kaasa soome-ugri valitsusväliste erialaorganisatsioonide loomisele, õhutada ajakirjanike, pedagoogide, turismitegelaste, kolmanda sektori riigipiire ületavat koondumist.

6. •• Soome presidendi välja käidud Läänemere laulupeole anda ka saami, karjala, ingeri, isuri, vadja, vepsa ja liivi sisu. Maailmakongresside kõrvale tekitada soome-ugri EXPO, sportlastele soome-ugri MM.

7. •• Kasutada uut meediat, Facebooki, Orkutit, YouTube’i, Twitterit ja Skype’i, mis neelavad vähem raha kui kirjastamine, internetikülgede loomine ja telefonikõnede tegemine, kuid mille mõju on globaalsem.

8. •• Eesti rahvusmustrilised suveniirid saavutasid laulupeo ajal ennenägematu triumfi, nüüd on tootjatel aeg ostja huvi rahuldada laiema soome-ugri sümbolite pakkumisega.

9. •• Miks ei võiks Viljandi folk toimuda teemal „Soome-ugri rahvaste muusika”?

Rein Sikk on osalenud kol­mel hõimu­rah­vas­te maail­ma­kong­res­sil.

Autor tänab mul­lu­sel maail­ma­kong­res­sil Hantõ-Man­siis­kis osa­le­nuid – Jüri Val­get, Ar­vo Val­to­nit, Õie Sar­ve, Jaak Pro­zest, Igor Ta­rot, Mih­kel Vol­ti, Mart Ran­nu­tit, An­ne-Ly Rei­maad, Ivi Een­maad, Ma­dis Jär­ve, Üve Ma­lo­ver­ja­ni, Olev Rem­sut, And­res Hei­na­puud ning ema­kee­leõpe­ta­jaid Kris­ti Tam­me, Lii­vi Hein­lat ja Rai­vo Rii­mi –, kel­le tee­ma-aren­du­sed olid kir­jatöö sünni­le suu­res­ti abiks.

e-kaubandus konverents