ANALÜÜS: Paras aeg tübeteikat osta
Kesk-Aasia taastab oma keskaegse tähtsuse kuulsal kaubateel Hiinast Euroopasse ja eestlastel avaneb võimalus sellest osa saada. Ennustan, et lähiaastatel kujuneb Eestis kõige popimaks peakatteks tübeteika. Murumütsiga harjunud pähe peaks tübeteika hästi sobima.
„Borat, Borat, kus su sõber kits on?” narris mind nooruke kolleeg, kui lasin ennast toimetuse koridoris kasahhi rahvariietes pildistada. Samal ajal kui eestlased kihistavad totrast Boratist, teeb arukas osa maailmast Kasahstaniga äri. Kasahstani poodide letid koolduvad juba Leedu viinast, aeg oleks ka eestlastel oma märk maha panna.
Peaminister Andrus Ansip sõidab septembri alguses Kasahstani pealinna Astanasse, kaasas esinduslik äridelegatsioon. See on hea märk, sest uus majandustõus saab alguse Hiinast ja Indiast. Kesk-Aasia riigid eesotsas Kasahstaniga seisavad selle tõusu väravas.
Kasahstan on Kesk-Aasia riikidest kõige edukam ja edumeelsem, kuhu ettevõtjal tasub sõita ilma kõhklusteta. Eestlaste oskused kuluvad ära ennekõike põllumajanduse ja infotehnoloogia valdkonnas.
Kaukaasias pidi pettuma
Eksootilist ja kasvavat turgu otsivad eestlased valisid lõppeval kümnendil üheks oma lemmiksihiks Kesk-Aasia naabruses asuva Kaukaasia ja pidid rängalt pettuma. Aserite ja grusiinide avatud meel ja südant sulatav külalislahkus lõi illusiooni, et Kaukaasia kujutab endast suhteliselt kesise investeerimisvõimega eestlastele tõotatud maad. Gruusias juuakse ühiselt ära ämber veini ja juba tundubki, et kõik takistused on ületatud.
Kuid Kaukaasiat iseloomustavad veritsevad sisepinged, mille eest helgete lootustega investorid maksavad varem või hiljem ränka hinda. Mullu Gruusias Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pärast puhkenud sõda põletas maha teiste seas ka eestlastele kuulunud istandusi. Verevalamisega ohustav pinge püsib Mägi-Karabahhi pärast Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Poliitikauudised näitavad, et äritegevusele hävitavalt mõjuv riikide ja rahvaste vaheline pinge Kaukaasias ainult süveneb.
Kaspia mere idakallas, kust kulges muistne siiditee, asub aga kaugemal ja seal tuleb kanna kinnitamiseks kulutada rohkem aega kui Kaukaasias. Kuid tegemist on siiski piirkonnaga, millele ennustatakse pikaajalist stabiilsust ja mis just praegu astub õitsengu lävele. Maavarade rikkus teeb Kesk-Aasiast ahvatleva suutäie nii Venemaa, Hiina kui ka lääne suurkorporatsioonidele, asukoht Hiina–Euroopa kaubateel muudab piirkonna maailmakaubanduse sõlmpunktiks ja Afganistani ülesehitustöö hoiab Kesk-Aasiat suurvõimude tähelepanu keskmes.
Järgmisel aastal asub Kasahstan juhtima Euroopa julgeoleku ja koostöö nõukogu OSCE-d. Astana võitis nii olulise rolli, sest Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit näevad Kasahstanis Kesk-Aasia demokratiseerimise liidrit ja mõjukat kaasarääkijat Venemaast sõltumatutele energiaallikatele ligi pääsemisel. Eestlastele pole ehk jõukohane kaasa rääkida energiakandjate äris, kuid sellega seotud tegevusvaldkondades on koostöö võimalik.
Viis autoritaarset riigipead
Kui poleks olnud Nõukogude Liitu, võinuks Kesk-Aasias laiuda üks suur Turkestani riik. Kui tadžikid välja arvata, räägivad nad isegi sarnaseid turgi keeli. Praeguse Kesk-Aasia viit riiki juhivad autoritaarsed presidendid, kelle suuruseihaluses leiab palju ühist, kuid tulemuslikkus erineb märkimisväärselt.
Maailmamajanduse kriis kärbib aga lääneriikide demokraatia levitamise indu. Kesk-Aasia autoritaarsed riigipead võivad ennast praegu tunda palju rahulikumalt kui mõni aasta tagasi, kui värvilised revolutsioonid veeresid mööda mahajäänud maid nagu mõne popstaari kontserdituur.
Just sellel, diktatuuridele nii ebakindlal ajal pani oma riigi õitsengule aluse Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, keda võib pidada mitmevektorilise välispoliitika suurmeistriks. Nazarbajev kuulutas Euroopa Liidu oma riigi ühiskonna ülesehitamise eeskujuks, kuid asus samal ajal koos Venemaa ja Valgevenega ühtset tolliliitu looma.
Nazarbajevi pragmaatiliste otsuste õigsust näitab asjaolu, et Kasahstani sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on piirkonna suurim – 11 500 dollarit. See tulemus ületab viiekordselt naaberriikide Kõrgõzstani ja Tadžikistani tulemust ning neljakordselt Usbekistani ja kahekordselt Türkmenistani tulemust. Naabruses pole ühtegi teist sama edukat riiki.
Madal palk, uhke rahvas
Kasahhid ei hinda oma elatustaset ka kriisi ajal kuigi halvaks, kuid kannatavad kõige rohkem riigi põllumajandussektori nõrga arengu tõttu. Suur osa toiduaineid imporditakse naaberriikidest ja see on pannud toiduainete hinnad kiiresti tõusma. Töökohtade vähenemise ja palkade külmutamise taustal on tegemist muret tekitava asjaoluga.
Keskmine palk on Kasahstanis poole väiksem kui Eestis – ligi 5900 krooni kuus. Selline sissetuleku tase on kättesaadav veerandile riigi elanikest. Veerand peresid peab ajama läbi alla 2300 krooni suuruse sissetulekuga. Sellepärast kuulub põllumajandus Nazarbajevi poolt eelisarendatavate tööstusharude hulka. Välismaalaste, sealhulgas eestlaste oskusteave ja tehnoloogia võetakse tõenäoliselt kahel käel vastu.
Madal keskmine palk ei räägi kogu tõde kasahhide rikkusest. Kasahhid on rikkad, uhked ja sõidavad üksnes suurte autodega. Näiteks kui te räägite kasahhile, et eestlased käivad välismaal ehitajateks, teete te tõenäoliselt meie riigi margi põhjalikult täis. Kasahhid ei tööta ehitajatena, ammugi mitte välismaal, sest ehitustööd peetakse väärikust alandavaks ja ühiskonna alamkihi pärisosaks. Usbekid ja kirgiisid – nemad on ehitajad ja turukauplejad.
Eliidi välismaal harimine kuulub Nazarbajevi vaieldamatute eelistuste hulka. Kuigi Venemaa on kahtlemata Kasahstani tähtsaim majanduspartner, suunab president oma maa lapsi parema meelega läände õppima. Samuti nagu Kasahstani riik eelistab oma majandust tutvustada Londonis, eelistavad kasahhi noored õppida Suurbritannias. Hiljutisel presidendi välisstipendiumide jagamisel taotles 400 tudengikandidaati 553-st pääsu Ühendkuningriigi kõrgkoolidesse. Venemaale minna tahtis vaid 16 noort. Ajal, kui tudengite arv Eesti kõrgkoolides hakkab vähenema, võib koostöö Kasahstaniga pakkuda Eesti haridustööstusele huvitavaid võimalusi.
Tugev vene kogukond
Sellest hoolimata elab Kasahstanis väga tugev ja elujõuline vene kogukond. Samuti nagu Eestis, jookseb venelaste ja põlisrahva vahelt läbi tuntav eraldusjoon – vaatamata asjaolule, et vene keele näol on Kasahstanis tegemist valitseva äri-, haridus-, kultuuri- ja poliitikakeelega. Kohalikus televisioonis vahelduvad kasahhi- ja venekeelsed saated ilma sissejuhatuse ja subtiitriteta. Kaks kasahhi alustavad telefonikõnet kasahhi keeles Allahi kiitmisega, kuid asjast rääkides minnakse sujuvalt üle vene keelele. Kasahstani keeleseadus ei erine oma nõuete poolest väga oluliselt Eesti omast, kuid seda ei rakendata. Kuna venelastest ministrid ei räägi kasahhi keelt, töötab valitsus vene keeles. Venelased eelistavad keeletunnistuse saamiseks maksta altkäemaksu, selle asemel et näha vaeva õppimisega.
Venelased ja kasahhid suhtlevad omavahel väga korrektselt ja on teineteisest rääkides väga tähelepanelikud. Räige alandav sõim, millega kaks paralleelset keskkonda näiteks Eesti Delfis teineteist üle valavad, tundub Kasahstanis võimatu. Kuid Kasahstani venekeelses ärikeskkonnas aastaid tegutsenud välismaa ettevõtjate jutust koorub välja, et venelaste seas valitseb väga selgelt keskmisest kõrgem enesehinnang.
Venelasega leiab isikliku kontakti kiiremini kui kasahhiga, kes on nagu eestlase koopia: emotsionaalselt vaoshoitud ja endasse tõmbunud. Aeg, mille jooksul uustulnuk omaks võetakse, võib tunduda piinavalt pikk. Parimate soovituste ja suurte ootustega Kasahstani sõitnud kuulsad Eesti ärimehed on pidanud esimeselt reisilt tühjade kätega tagasi tulema, kuid seda tõhusamaks kujunevad pikka aega kestvad suhted. Kasahhid hindavad ennekõike protsessi – tulemuse poole hakatakse liikuma siis, kui ettevõtmine tundub piisavalt turvaline ja kaaslased usaldusväärsed.
Oma arusaam korruptsioonist
Kasahhide ühiskond elab hõimukeskset elu. Nii hariduses, poliitikas kui ka äris veab tõusev täht oma hõimlasedki üles kaasa, kukkudes aga tirib nad alla tagasi. Hõimusidemed loovad Euroopast erineva arusaama sellest, mis on korruptsioon. Hõimlaste upitamata jätmine näib autu teona. Ilmselt selles peitub pika ja ettevaatliku tutvumisaja põhjus.
Lääneriigid ja äriühingud on varmad oma partneritele korruptsiooni ette heitma. Ent lääne ettevõtjate seast kostab hääli, et kui korrumpeerunud ametniku peale kaevata, siis langeb ettevõttele kaela nii põhjalik kontroll, et see halvab töö pikaks ajaks. Säärased lood kahjustavad muidugi Kasahstani mainet ja nüüd on prokuratuuri juurde asutatud eriline kiirreageerimisrühm, mis sõidab ettevõtja esimese kutse peale kohe sündmuskohale, kui mõni ametnik asub hämarate nõudmiste või ebaseaduslike kontrollimenetlustega ettevõtte tööd segama.
Kasahhide huumor ja maailmakäsitlus sarnaneb kohati üllatavalt eestlaste omaga. Sellele annavad kinnitust Kasahstani mängufilmid, mis pakuvad nauditavat elamust. Muide: Tallinna kinos Sõprus ja Kinomajas tuleb juba septembris Kasahstani filmide nädal. Seega oleks eestlastel väga lihtne asuda Kasahstaniga sõprussidemetesse: lisaks konteineritäiele tübeteikadele oleks vaja vaid viisalihtsustust ja Astanas resideerivat suursaadikut.
