ANALÜÜS: Tallinna laenukauka põhi paistab ja jääb üle ainult kärpida
Toompea ja all-linna kaeviku-võitluses kõlas terve eelmise aasta üks loosung: „Me rääkisime pikalt, et peab kokkuhoidlikumalt käituma, kuid peaminister Andrus Ansip ei kuulanud ja bluffis.” Nüüd on ka linnal endal ukse ees probleem, kus hoolimata pidevast kinnitamisest, et kõik on parimas korras, ootab ees tugev säästueelarve ja pankades asuva raha reserv kahaneb sulalumena.
Kummalisel kombel käitub Edgar Savisaare juhitud linn täpselt samamoodi, nagu käitus Andrus Ansipi juhitud riik aasta varem. Ehk opositsiooni hoiatusi ei peetud millekski ja tagantjärele võib 8,1 miljardi kroonise eelarve tuluridu vaadates näha mitut blufitud suurust.
Volikogu ette jõudis eelarve detsembri keskpaigas. Opositsioonil jäi dokumendiga tutvumiseks vähe aega, kuid ometi juhtis näiteks IRL-i fraktsiooni volinik Indrek Raudne tähelepanu tulubaasi liiga optimistlikule visioonile. „Riigis hakkas sotsiaal- ja tulumaksu laekumise kasv sügisel vähenema, mis näitas ilmselgelt, et tööhõive hakkab vähenema,” meenutas Raudne toonast põhiteesi. „Majanduslangusega võib korreleerima panna tööhõive vähenemise ja maksutulude laekumise.”
Maksude laekumise ülehindamist võib näha iga kuu avaldatavast Tallinna rahavoogude tabelist, kus kirvemeetodil arvestades peaks kolme kuuga laekuma ligikaudu veerand eelarves soovitud summast, kuid märtsi seisuga oli maksutulude laekumine kõigest 21,2 protsenti, mis tekitab juba kolme kuuga 181 miljoni kroonise augu.
Teise küsitava tuluartiklina arvestas linn eelarvesse munitsipaalomanduses oleva kinnisvara müügi, millest loodeti saada 230 miljonit krooni, kuid praeguseks on rahavoogude aruande andmeil sellest täidetud null protsenti. Paremat seisu oodatakse alles aasta teiseks pooleks. Nende kahe rea pealt on linn iseendale eel-arvesse sisse kirjutanud 450 miljoni kroonise puudujäägi.
Peale iseenda liigse optimismi lisas Tallinna raskustele koorma ka all-linnas opositsioonileiba söövate erakondade juhitav riigivalitsus, mis otsustas kulude kärpimise sildi all vähendada omavalitsustele eraldatavaid tulumaksueraldisi 11,9 protsendilt 11,4 protsendile, kinni keerati haridusraha ja teede parandamiseks minev raha.
„Ühelt poolt püüab Toompea koalitsioon teha kõik, et muuta Keskerakonnal linnavalitsemine võimalikult raskeks,” arvab sotsioloog Juhan Kivirähk. „Teiselt poolt on ka linna etteheited valitsusele tõenäoliselt üle paisutatud.”
Linna eelarvepuudujäägi põhjenduseks on saanud lipukiri „Riik kärpis”. Kui palju kaotab linn riigi eraldiste vähenemise tõttu sellel aastal?
Linna enda arvutuste kohaselt väheneb Tallinnale ülekantav tulumaks tööhõive ja keskmise palga vähenemise tõttu 2008. aasta laekumisega võrreldes üle küm-ne protsendi. Peale selle vähendab riik aprillist omavalitsustele üle kantava tulumaksu osa, mille tõttu kaotab pealinn hinnanguliselt veel 126 miljonit krooni.
Puhkuseraha on makstud
Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul tulevad eelnenust tingitud kärped linna lisaeelarves arutusele tõenäoliselt aprilli teisel poolel. Maksimaalse kärpena saab temagi sõnul rääkida kuni kümneprotsendisest kokku-tõmbamisest. Ametnike palgaraha selle seas ei ole, sest näiteks ebamäärane „kolmeteistkümnes palk” on Kendra kinnitusel osale töötajatest juba puhkuserahana välja makstud. Piiratakse koolitusi, lähetusi ja lisatasusid, mida pole palgana käsitletud.
Kui lüüa lahti Tallinna märtsikuu rahavoogude aruande, osutuvad selles eelarvega võrreldes kulukaimaks nimelt töötasudega seotud väljamaksed. Selgub, et kolme kuuga on löödud sirgeks enam kui kolmandik palkadeks ette nähtud fondist! Võib-olla mõjutasid seda tõesti ühendatud linnavara-ameti koondamiseraha ja esimeses kvartalis välja võetud puhkused, kuid seda ilmsem on vajadus edaspidise kokkuhoiu järele.
Linna ootab ees kümneprotsendine eelarvekärbe, mis tehakse tõenäoliselt teoks aprillis. See tähendab ligikaudu 810 miljoni krooni ulatuses rahastamata projekte. Lasteaiad saavad tänavu vähem raha, mitme linnale kuuluva ettevõtte tegevuskulusid on kärbitud, kokkuhoidu on üritatud saavutada isegi linna teatud hetkel pimendades.
Valitsus ja kohalikud omavalitsused saavad laenata nii, et võ-la peab tasuma maksumaksja. Veelgi enam, suure tõenäosusega jääb uppis eelarve järgmisele koosseisule lahendada. Paraku on siin dilemma: Keskerakonna võidu korral tuleb supp helpida erakonnal endal. Selleks et temperatuur liiga kõrvetav ei oleks, näeb aasta lõpus koostatud eel-arve ette 600 miljoni krooni suuruse laenu võtmist, jaotades summa lahedalt kahekümne aasta peale laiali. Jääb üht-teist ka järgmisele põlvkonnale hammustada.
Kavandatud summast lõviosa lahendas linn ligi poole miljardi suuruse võlakirjaemissiooniga märtsi lõpus, hiilides sellega kõrvale rahandusministeeriumi ilmsest vastuseisust omavalitsuste laenukoormuse suurendamisel. Tuleb tunnistada, et saadud 491 miljonit krooni kukkus linna-kassasse päris õigel momendil, sest käesolev aasta ei alanud tulude laekumise suhtes sugugi mitte roosiliselt. Ilma emissioonita olnuks linnakassas märtsi lõpuks alles vaid 116 miljonit krooni, see on viis korda vähem kui mullu. Koos laenurahaga paistab kassa seis oluliselt parem, kuid aasta lõpuni on veel üheksa kuud ja üksikisiku tulumaksu laekumised ei taha kuidagi eelarvega sammu pidada. Üksikisiku tulumaks moodustab linna tuludest ligi kaks kolmandikku ja kui laekumistes kestab samasugune lõtk, on tulumaksu puudujääk aasta lõpuks vähemalt 390 miljonit krooni.
Endine Tallinna linnapea, IRL-i liige Jüri Mõis kinnitab, et soovi korral saab kärpida absoluutselt kõike. „Kui mina olin linnapea, räägiti sellest, et kohe-kohe tehakse ära Haabersti ringristmik,” toob Mõis näiteks. Sarnaseid investeeringuid leiab tõe-poolest ka linna praegusest eelarvest – näiteks Rocca al Mare rannapromenaad, monumentaalkunstiobjektid või eelmise aastaga võrreldes kolmekordne rahasüst Põhja-Tallinna piirkonda, kus on suur osa võimupartei elektoraadist.
Visioonilise mõtlemise poolest tuntud Mõisa ideed on veelgi radikaalsemad. „Eesti maksusüs-teem peaks muutuma,” arvab ta. „Praegune maksusüsteem soosib Tallinna linna.”
Seejuures on endiselt püha graalina puutumata püsinud linna propagandamasin, mille eel-arve on aasta-aastalt kasvanud. 2005. aastal kulus linnakantseleil linnavõimu ajalehtede trükkimiseks 6,35 miljonit, kuid sel aastal on eelarves selleks juba 27,6 miljonit krooni.
Praeguses olukorras, kus majanduskriis on jõudnud Tallinna ja purustanud kildudeks kujutluse majandusimest Tallinnas, on valimiste eel ühe partei käes oleva omavalitsuse rahast makstav meediaruum kuldaväärt.
Sinna võib juurde lisada Kesk-erakonna seisukohti edastava avalike suhete sektori palgakulu 16,1 miljonit krooni.
Linn võiks kärpida enda palgal olevate ajakirjanike-suhtekorraldajate palku, nagu on teinud kogu ülejäänud meedia, kuid siiani on tegeletud just palkade suurendamisega. Lisaks on ilmselgelt propaganda maiguga linna raha eest tehtav vaba ühiskonna kampaania, millele ühe ideoloogina allkirja andnud Rein Veidemann on tunnistanud, et hea idee on pandud teenima ühe erakonna valimishuve.
Summeerides kokkuvõtteks kaks asja – tulumaksu kesisest laekumisest aasta lõpuks koguneva 390 miljoni krooni suuruse augu ja riigipoolse kärpe oma-valitsustele eraldatavas tulumaksus –, saame 516 miljonit krooni, mida ei ole. Praegu katavad seda veel kassajääk ja tulevastele põl-vedele pärandatud võlg. Peamiselt üksikisiku tulumaksust toituva linna jaoks tähendab säärane piiripealne seis paraku, et üha kasvava tööpuuduse näitajaga lõpetatakse aasta miinuses. Seda muidugi juhul, kui ei leita lisalaene ega viida ellu kärpekava, mis haaraks solidaarselt linna ametnikkonda ennast.
Teine võimalus on võtta veel võlgu, kuid paraku kehtivad Tallinnale laenukoormuse suhtes samad reeglid, mis teistelegi omavalitsustele. Dokumentide järgi jääb Tallinna võlakoormus eelarve tulude suhtes piiriks seatud 60 protsendist veel kuni kümmekonna protsendi kaugusele. Sootuks uue ilme saavad „paberid” siis, kui kodanikelt Kruudalt ja Sõõrumaalt linnale tagasi renditavad koolid kajastada neis vastavalt nõuetele, s.t mitte kasutusrendi-, vaid kapitalirendilepingutena. Varjatud miin lõhkebki siis, kui linna tuludest hööveldatakse lisaeelarvega maha lisaks praegusele kuni kümme protsenti. Linnal on võimalus võtta laenuks veel täpselt 109 miljonit krooni, mille üle ka läbirääkimised käivad, kuid seal tuleb sein ette ja edasi on võimalus veel ja veel kärpida.
Viis kärpekohta linnaeelarves
Avalikud suhted
•• Vähendada tunduvalt avalike suhete ja ajalehtede alla pandavat raha. Peale selle jätta tulevikku „Tallinna laul” ja linnaosade kaotamise küsitluste sarnased ettevõtmised. Vähendades neid kulusid kas või poole võrra, oleks 20 miljonit nagu maast leitud.
Palgad
•• Võtta luubi alla linnavalitsuses töötavate inimeste palgad ja muuta linnaametnike töö efektiivsemaks. Maketi võiks tellida Ernst & Youngilt, mille auditi tulemustele toetudes muudab linn transpordiettevõtete struktuuri. Taas oleks kirvemeetodit kasutades ainuüksi veebruaris kümne-protsendise palgakärpega kokku hoitud 21 miljonit krooni.
Monumentaalkunst
•• Loobuda aastaks monu-
mentaalkunstiprojektidest,
mis matavad praegu enda alla 12 miljonit krooni. Tulevikku võiks lükata Aleksius II väljaku loomise.
Toetused
•• Teoorias võib soovitada ka pensionäridele ühekordsete tuhandekrooniste toetuste maksmise lõpetamist või vähemalt selle maksmist vastavalt pensionäri varanduslikule seisule.
Promenaad
•• Rocca al Mare rannapromenaad ja 32 miljonit – peame vastu ka promenaadita, mõne aja, või mis?
