ANALÜÜS: vallad jäävad pensionide väljamaksmisega jänni
Näiteks kahekümne inimese pensioni ehk umbes 100 000 krooni sularaha hoiustamiseks on vallal vaja osta seifi, mis maksab vähemasti 30 000 krooni.
Riigikogus vastu võetud uue pensionide väljamaksmise korra kohaselt saab inimene teha avalduse, et ta pension laekuks kohaliku omavalitsuse arvele. Mida ja kuidas rahaga peale hakata, vallad ei tea, sest kõik vallast läbi käivad summad peavad kajastuma vallaeelarves. Samuti puudub info, kui paljud soovivad pensioni valla arvele kandmist.
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on senini seda soovinud umbes 400 inimest.
„Kokku on keedetud üks paras supp, mida kokkukeetjad kuidagi süüa ei taha,” kommenteeris olukorda Jõgeva maakonna Kasepää valla vanemsotsiaalspetsialist Renee Rumm. Tal on meeles, et kui ta luges esimest korda seaduses punkti, mis lubab pensioniraha kanda omavalitsuse arvele, pidas ta seda naljaks, sest teadis, kui ranged on rahaseaduse nõuded.
„Kas siis omavalitused on tugevamad kui rahaseadus või on meil piisavalt rahalisi vahendeid, et vastavalt rahaveo seadusele täita turvanõudeid, et õiguspäraselt raha hoida ja jagada? Kas siis sotsiaaltöötajatel pole muud teha, et peame hakkama pensione koju vedama või tööle võtma kassapidaja ja ostma raudkapi, et kes veel vähegi liigub, saaks tulla vallavalitsusse raha järele,” loetles Rumm seadusega seoses tekkinud küsimusi.
Õnneks suudeti väikeses Kasepää vallas leida üles need viis inimest, kes soovisid pensioni maksmist valla arvele, ja pakuti neile teisi lahendusi.
Vallad protestivad
Ei Läänemaa Taebla vallavanem Ülle Erman ega Lääne-Viru Kadrina vallavanem Aivar Lankei pole senini teada saanud, kui suure koguse pensionirahaga nad peavad arveldama hakkama. „Segadus tuleb suur, sest me peame vist sotsiaaltöötaja postiljoniks panema,” arutles Erman. Lankei hinnangul tekitab probleeme nii suure koguse sularaha transport kui ka hoiustamine.
„Me ei tea, mida rahaga peale hakata, kui keegi sooviks seda meile kanda, ja me ei ole kelleltki ses küsimuses ka abi saanud. Meil pole ka vahendeid ega võimalusi pensionide arvestust pidada, sularahavedu korraldada, kassiiri palgata,” teatas Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme vallavanem Illart Jool.
„Puudub igasugune arusaam ja metoodika, kuidas rahaga toimida. Selline kohustus pandi ju valdadele salaja ja vargsi. Ma ei usu, et vald on suuteline raha pensionärile odavamalt kohale toimetama kui Eesti Post. See on eluvõõraste ametnike suva järgi tehtud seadus,” lisas Lääne-Virumaa Laekvere vallavanem Aarne Laas.
„Me ei nõustu seda kohustust omavalitsuse õlgadele võtma. Ega omavalitsuse tasandil ei saa pensionide jagamist-kojukannet tasuta teha,” leidis Saare maakonna Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.
Mitmed omavalitusliidud ja nende ühendused saatsid probleemide kohta nii sotsiaalministeeriumile ja valitsusele kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile detsembri alguses murekirja. Neile saabunud vastused pole omavalitsusi rahuldanud. Sotsiaalministeerium on lubanud omavalitsuste esindajatega kohtuda sel neljapäeval.
Tundmatu autori segadus
•• Senini on segane, kelle initsiatiivil sattus uue pensionide maksmise korra seadusse punkt, et pensioni võib kanda ka kohaliku omavalitsuse arvele.
•• Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Heljo Pihkof ütles, et arusaamatusi tekitav punkt läks eelnõusse sotsiaalministeeriumi ettepanekul. „Meie küsimuste peale lubasid nad, et mingeid segadusi ei teki, kõik saab korda,” meenutas Pikhof, kes saatis oma sõnade kinnituseks sotsiaalministeeriumist riigikogu sotsiaalkomisjonile saabunud kirja.
•• Ent sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš väitis esmalt arupärimise peale, et tegemist oli hoopis sotsiaalkomisjoni ettepanekuga. Hiljem ta täpsustas, et see oli ikkagi ministeeriumi ettepanek, mis aga arutati läbi koos sotsiaalkomisjoniga. Kes nimeliselt sellise ettepaneku tegi, seda sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ei öelnud.
Rahakapp läheb maksma 30 000 krooni
•• Et omavalitsus saaks hoida vallamajas seaduste kohaselt näiteks 20 inimese pensioniraha, mida on umbes 100 000 krooni, tuleb vallal osta nõuetekohane seif, mille hind Intera mööblisalongis on 26 600 krooni pluss käibemaks. Müügijuht Indrek Toomis ütles, et koos paigaldamisega läheb 220 kilo kaaluv vargus- ja tulekindel seif omavalitsusele maksma umbes 30 000 krooni.
•• Raha ja väärtpaberite veo kord on sätestatud valitsuse 2004. aasta määrusega. Kuni 50 000 krooni on lubatud vedada ühe turvatöötajaga. Kuni 100 000 krooni veoks peab olema vähemalt üks tulirelvaga turvatöötaja.
•• Turvafirma G4S rahaveo baashind on 0,2% veetavast summast ja müntide eest 3,3% veetavast summast, kuid mitte vähem kui 200 krooni ühe teenuse osutamise korra eest. Rahaveol ühekordselt kasutatavad turvapakendid kuuluvad eraldi tasustamisele hinnaga kuus krooni tükk. Seega võib umbes 20 inimese pensioniraha pangast valda vedamine maksma minna umbes 250 krooni.
•• „Sularaha väljavõtmine Swedbanki kontorist maksab 0,4% tehingu summast,” selgitas pressiesindaja Kristi Künnapas. 100 000 krooni väljavõtmine teeks seega vallale veel 400 krooni lisakulu.
