Vanemahüvitis on viimase viie aastaga muutunud kõige kulukamaks perepoliitika meetmeks: kui 2004. aastal kulus vanemahüvitisele 440 miljonit krooni, siis läinud aastal juba 1,9 miljardit, vahendasid ERRi uudised "Aktuaalset kaamerat".

Uuringutekeskus Praxis kinnitab, et sündide seas on märgatavalt tõusnud teise ja kolmanda lapse osakaal ning sünnitajate seas on kahekordistunud kõrgharidusega naiste arv.

"Kui naised nagunii on tööd kaotamas ja nad tulevad kõrge palgaga ametikohalt ja nad otsustavad, et kas jääda nüüd lapsega koju või mitte, siis praegu on tõesti soodne hetk," rääkis Andres Võrk. "Vanemahüvitis on kõrge, loodame, et seda ei vähendata ja seejuures võib-olla järgmised paar-kolm aastat nagunii tööturul ei oleks midagi teha," lisas analüütik.