Sirje Kingsepast ilmus Eesti Päevalehes artikkel „Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist” vahetult enne 2004. aasta jõululaupäeva. Loo kirjutamisele tõukas toona asjaolu, et Kingsepp oli äsja valitud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhiks ning artiklis kajastati Kingsepa vaateid ning tema isikut.

Ehkki toona andis Kingsepp intervjuu heal meelel ning aitas artikli ilmumisele ise kaasa, leiab naine nüüd, et artiklis avaldatakse liialt palju tema isikuandmeid. Kuigi Päevaleht endise parteijuhi nõudmist ei rahuldanud, saatis samalaadse ettekirjutuse eile Eesti Päevalehele ka Andmekaitse Inspektsioon.

„Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta,” teatas inspektsioon oma ettekirjutuses.

Inspektsioon ei leia ka, et ühe erakonna juhi seisukohti tutvustav artikkel pakub ülekaalukat avalikku huvi.

„Kui lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni loogikast, siis kuuluks ajalehtede arhiivist kustutamisele ka endiste parteijuhtide arvamusartiklid, kui nad sellise nõude esitaksid,” lausus Ekspress Grupi jurist Ülar Maapalu. Tema sõnul ütles ajalehtede liit juba aasta tagasi, et isikuandmete kaitse seadus on korralikult läbi töötamata ning võimaldab esitada absurdseid nõudmisi.

„Oli naiivne arvata, et neid nõudmisi ei tule või et AKI suudab oma ressurssidega kõik sõklad eraldada. Nüüd peavad väljaanded kulutama iga kord väga palju ressursse võitlemaks selle eest, et ühiskonnal on võimalik teada saada, mis juhtus näiteks Eestis neli aastat tagasi.”

Eesti Päevaleht ettekirjutusega ei nõustu ning kavatseb asjas selguse saamiseks esitada kaebuse Tallinna halduskohtule.