Andrei Filatov: Austan Eestit!
„Ma ei olnud filmi autor, kaasautor ega toimetaja, ka ei pidanud ma võimalikuks filmi sisu toimetada ega tsenseerida. Järelikult ei ole alust kinnitada, et filmi autorite seisukohad langeksid minu omadega kokku,” teatas Filatov.
Avalduses ütleb Filatov, et loomeinimesi abistades ei sekku ta kunagi loomingulisse protsessi kui niisugusesse. Filmi kohta märgib ta, et kuigi ta ei nõustu Eesti-vaenulike seisukohtadega, siis selles, mis puudutab austavat suhtumist sõjahaudadesse, on ta filmi loojatega ühel meelel. Mitmetes muudes filmis tõstatatud tähtsates küsimustes aga erineb tema seisukoht filmi autorite omast oluliselt.
Filatovit seob DVD-l valmistatud Eesti riigi vaenuliku ning ajaloofakte moonutava filmiga „Eesti – ajaloo risttee” tänuavaldus talle kui filmi toetajale.
Pressiavalduses väidab Filatov, et paljud meedias avaldatud materjalidest ja avaldustest tema kohta on „eelarvamusliku iseloomuga”.
„Severstaltrans Grupp ja selle tegevdirektor Andrei Filatov ei tegele poliitika, vaid äriga ning hoidub igasugusest sekkumisest poliitilisse protsessi,” seisab avalduses, kus ta rõhutab, et tema äri annab oma panuse Eesti majanduse arengusse.
Samuti märgib Filatov avalduses, et Severstaltrans Grupi ettevõtted on viimaste aastate jooksul osutanud olulist toetust Eesti spordile, kultuurile, keskonna- ja sotsiaalprojektidele, toetussummad ületavad kokku 7 miljonit Eesti krooni.
KAPO komissar Martin Arpo on Filatovi toetatud filmi kohta Eesti televisioonis öelnud, et tegemist on tüüpilise propagandafilmiga, kus kasutatakse Venemaale iseloomulikke propagandavõtteid. Arpo sõnul kannab antifašismi silti filmis kõik, mis seondub NSV Liidu ja teiste kommunistliku ideoloogia kandjate tegevusega II maailmasõja ajal ja pärast seda ning toonaste sümbolite tänaste kandjate tegevusega. Filmi läbib pronkssõduri juures toimuv, positiivse kangelase ehk antifašisti rollina näidatakse öise vahtkonna tegevust.
Kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar on Postimehele märkinud, et filmis kõlav sõnum, et 1941.–1944. aastatel mahalastutele kaikus käsklus "tuld" eranditult eesti keeles, on jõhker vale. "Uute ja huvitavate faktidena" leidis Laar filmist, et Eestis tapeti Saksa okupatsiooni aastatel 125 000 inimest ning et just sakslased hävitasid Narva. Absurdi tipp on tema sõnul väide, et 1941. aastal peeti Eestis kodusõda.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar taotleb Andrei Filatovile Eesti riigile osutatud eriliste teenete eest kodakondsuse andmist. Asi tuleb valitsuses arutusele järgmise nädala neljapäeval.
Andrei Filatovi avaldus:
Tunnen Eestit ja eestlasi juba ammu. Paljud minu sõbrad ja koostööpartnerid on eestlased. Juba tudengiaegadel instituudis õppides elasin Dnepropetrovskist pärit noore mehena ühes ühiselamutoas koos Arvi Aavikuga, kellest hiljem sai väljapaistev ja Eestile mitmetel rahvusvahelistel võistlustel kuulsust toonud sportlane.
Muide, just tema kandis Eesti lippu esimestel olümpiamängudel pärast Eesti taasiseseisvumist. Juba siis, veel enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, kleepis Arvi meie ühikatuppa üles plakati suitsupääsukestega, kes sümboliseerisid eestlaste püüdlust iseseisvuse ja demokraatlike ümberkorralduste poole. Saan suurepäraselt aru, milline tragöödia oli eestlaste jaoks Stalini ja Hitleri kokkuleppel toimunud Eesti sunniviisiline ühendamine Nõukogude Liiduga, samuti tean, et see ühendamine tõi eestlastele kaasa rohkearvulisi inimohvreid ja kannatusi.
Need, kes mind paremini tunnevad, ei kahtle selles, et suhtun demokraatlikku Eesti Vabariiki suure austusega, pean lugu selle seadustest ja riigikorrast. Usun Eesti tulevikku. Selle ilmekaks kinnituseks on meie grupi investeeringud ja tegevus.
Olen demokraatlike veendumustega inimene ja ei ole ma kunagi pooldanud mustvalget maailmavaadet ega ka seisukohta „kes ei ole meiega, on meie vastu”. Mul ei ole kunagi olnud ega ole mingisuguseid poliitilisi ambitsioone. Ma ei tegele poliitikaga ega kavatse sellega tegelema hakata ka tulevikus, sest pean ennast väljakujunenud ärimeheks, kes töötab nii Venemaa, Eesti kui ka teiste riikide inimeste heaolu nimel. Mul on siiralt kahju, kui projektid, millega olen mingil moel seotud, haavavad kellegi tundeid. Olen alati püüelnud selle poole, et minu tegevus ei häälestaks inimesi üksteise vastu, vaid vastupidi, ühendaks neid.
Olen alati valmis suhtlema ajakirjandusega ja kaitsma oma seisukohti avalikus poleemikas. Seepärast olen valmis vastama kõigile meediaväljaannete küsimustele. Lubage, et teen seda pärast Eestis toimuvaid parlamendivalimisi, sest ei taha, et minu nimi kõlaks vaenulikes poliitilistes kontekstides.
Loodan siiralt, et minu tegevus soodustab usalduse ja vastastikkuse mõistmise suurenemist Eesti ja Venemaa äriringkondade ja ühiskondade vahel. Minu partner ja sõber Aadu Luukas, kes sel aastal meie hulgast lahkus, ehitas sildu Venemaa ja Eesti vahel. Praegune olukord näitab ilmekalt, kui väga me temast puudust tunneme. Sooviksin, et tema alustatud tänuväärne üritus ei jookseks liiva.
