Andrus Ansip. Niisiis joon alla
Ametist lahkuva valitsusjuhi paradoksid:
•• ühteaegu nii suurim reformija kui ka paigalseisu tekitaja
•• meeskonnamängija valitsuses, ent jäärapäine juht avalikkusele
•• hooliv ja ülitöökas inimene, elutu statistilise keskmise arvutaja
13. aprillil saaks peaminister Andrus Ansip tähistada Eesti riigi valitsemise üheksat aastat. Ometi ta seda ei tee. „Küllap leidus umbusklikke, kelle meelest poliitikud ainult annavad ja võtavad oma lubadusi. Mina olen püüdnud oma lubadusi alati täita. Ning täna ongi käes see hetk, mil võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan vabariigi presidendile lahkumispalve,” ütles peaminister riigi sünnipäeva eelõhtul Tartus peetud kõnes.
Ansipi mantlipärijaks saab ekspeaminister ja praegune eurovolinik Siim Kallas. Hoolimata sellest, et 2007. aasta märtsis ütles Ansip Pärnus toimunud Reformierakonna volikogul, et peab oma järeltulijaks Urmas Paeti. Või siis paari aasta eest esitatud loetelu tervest hulgast sobivatest kandidaatidest nagu Kristen Michal, Keit Pentus-Rosimannus või Hanno Pevkur. Läks aga teisiti.