Ansip Delfile ja Eesti Päevalehele: Savisaare vähemus jääb uut valitsust ja selle püsimist kontrollima
Andrus Ansip ütles Brüsselis Eesti Päevalehele ja Delfile antud intervjuus, et uue võimaliku koalitsiooni jutt laenu võtmisest on täiesti vale ajastusega, kuna laenu tuleb võtta ajal, kui asjad on halvad, mitte siis, kui palgad kasvavad viis protsenti aastas.
Reformierakond oli võimul pikki aastaid. Mis siis nüüd valesti läks, et enam ei ole?
Valitsuses oldud aja poolest pole suurt vahet, kas võtta Isamaa ja siis Res Publica ning IRL kokku, kes on olnud 16 aastat, või Reformierakond 18 aastat, siis suurt vahet ei ole. Peaministrierakonnana on tõesti Reformierakond vastutust kandnud. Mis valesti läks, on mul siit kõrvalt raske hinnata.
Aga midagi on läinud valesti?
Kindlasti on läinud, kui koalitsioon on lagunenud. Miks see koalitsioon nii kiiresti ammendus, on kaunis raske ühest vastust leida. Kuid ma olen nõus nendega, kes ütlesid juba siis, kui koalitsiooni loodi, et selle sünd ei olnud kerge. Eelmine Taavi Rõivase valitsus oli ühtne, ilmselt tuleneb see ka sellest, et sotsidel on erakonna esimees vahetunud. Sven Mikser oli märksa ettearvatavama käitumisega kui Jevgeni Ossinovski. Tema puhul oleme näinud, kuidas ta on juba kokkulepitud lepinguid järjest avada püüdnud ja siis tulnud välja veel uute avangutega. Väga suurt etteaimatavust pole tema käitumises olnud. Ainus sisuline süüdistus Reformierakonnale, mida mina olen lehtedest lugenud, ongi tulnud Ossinovskilt. Ta on väitnud, et ministeeriumid on hakanud hoiduma eelnõude varasest esitamisest riigikantseleile, kuna tema väitel Reformierakond on võtnud häid algatusi üle, kaaperdanud need. Kui mina olin peaminister, siis ma alati tunnustasin neid, kes mingite algatustega esinesid. On paratamatu, et nii hea kui ka halb on valitsuse kui terviku oma. Mingi teki kiskumine on suhtelistelt väiklane.
Näha on, et sisekliima pole valitsuses hea olnud. Samas kui vaadata valimislubadusi ja riigieelarvet, siis kindlasti ei saa öelda, et koalitsioonipartnerid oleks vähem saanud, kui valimistel saadud häälte proportsioon neile võimaldaks. Vastupidi, nad on saanud selgelt rohkem, kui valimistel saadud häälte jaotus oleks võimaldanud neil nõuda. Kõrvaltvaatajana ei julgeks ma Rõivasele seda ette heita, et ta oleks liialt domineerinud. Ta on andnud piisavalt võimalusi valimislubaduste teostamiseks partneritele. Suhtlemist avalikkusega oleks kindlasti võinud olla rohkem.
Uus koalitsioon on välja öelnud üht-teist, mida nad teha tahavad. Kuidas nendele plaanidele vaatate?
Ega ei ole väga palju teada. Üks "Foorumi" saade on olnud, aga sealt palju ühist küll välja ei tulnud, tuli välja punaseid jooni. Mart Laar on kõige selgemalt kirjutanud, millega IRL nõus ei ole. Samas oleme hilisematest väljaütlemistest IRL-ist aru saanud, et tasakaalus eelarve enam oluline ei ole, laenu tuleb võtta, ja astmeline tulumaks. Et need siis on sellised asjad, mida kõik on valmis arutama ja kogu senine Eestile edu toonud maksusüsteemi pea peale pöörama. OECD riikide seas on Eesti maksusüsteem kõige efektiivsem ja ka mitmetel hinnangutel kõige ettevõtjasõbralikum. Rõivase kokku kutsutud töögrupp leidis eile, et maksusüsteem küll Eesti arengule takistuseks ei ole. Minna kergekäeliselt edu toonud süsteemi lõhkuma, et oma oma jälg kuhugi jätta, mina õigeks ei pea. Samas see laenuvõtmise jutt. See ikka tuleb jälle ja jälle. Eesti Panga seisukohti ei väärtustata, neid ei peeta üldse millekski. Eesti Pank on ju öelnud, et praegu pole mingeid majanduslikke põhjusi, et riigile laenu võtta. Ma jagan seda arvamust. Eesti eelarves on investeeringute osatähtsus protsendina SKTst kõige suuremate hulgas. Tahta riigi osatähtsust veel suurendada pole väga kohane. Laenu võtmine tuleks jätta halvematele aegadele, mitte siis, kui palgad kasvavad viis protsenti aastas. Ajastus on ikka täiesti vale. Aga kiusatusest saan ma kahtlemata aru. Reservide kogumine pole kunagi kerge, neid tuleb praegu koguda, aga veel raskem on hoiduda nende reservide kergekäelisest laialijagamisest. Tundub aga, et kellelgi on suur kiusatus varem kogutu ruttu laiali jagada.
Reformierakond on püüdnud luua fooni, et uus koalitsioon oleks julgeolekuoht. Otse pole öeldud, aga nii on sellest võimalik aru saada. Kuidas te sellele vaatate?
Mina usun Eesti demokraatiasse ja tervesse mõistusesse, mis Eestit on siiani aidanud igasugu probleemidest läbi tulla. Ma olen ka üllatusega lugenud, justkui oleks Reformierakond see, kes Keskerakonda Kremli-meelseks nimetab ja suudab Die Zeiti või New York Timesi pealkirju kirjutada. Reformierakond, mis on kindlasti võimekas, nii võimekas ei ole. Iga inimene oskab guugeldada, ajakirjanik seda enam. Ei ole võimalik Google'ist ära kustutada Jakuninilt raha küsimist või Yana Toomi kõnesid Euroopa Parlamendis. Ta on kena inimene, aga nende kõnede tõlgendamine on iga ajakirjaniku südametunnistuse asi ja neid on siiani tõlgendatud ikkagi Kremli-meelsetena.
Erakond võib esimehe vahetada, kuid esimees ei saa vahetada elektoraati. Kui ta irdub valijate ootustest, jääb ta üksi. Seetõttu peab erakonna esimees kajastama neid vaateid, mida valijad on ka valimistel toetanud. Seega mingeid kannapöördeid Keskerakonnas toimuma ei saa. Kui koalitsioon moodustatakse, nii nagu praegu tundub, kolme osapoole vahel, siis see tähendabki seda, et Edgar Savisaare tiiva võim säilib, sest nemad oma vähemusega kontrollivad seda valitsust ja selle püsimist. Juba seetõttu pole põhjust oodata mingit kardinaalset pööret. Kui teha koalitsioon rohkemate osapooltega, võib üsna pea juhtuda, et keegi leiab end viienda rattana vankri all, teda pole vaja.
Kas Ühtse Venemaa protokoll on probleem? See on ju külmutatud, nagu öeldakse.
Ma ei saa sellest külmutamisest aru. Kui see leping omal ajal sõlmiti, võisid need mõtted ju päris head olla. Aga tollane Venemaa ja praegune on kaks iseasja. Meil on vahepeale jäänud Gruusia sõda, Ida-Ukraina, see Venemaa pole enam see Venemaa, kelle Ühtse Venemaa parteiga leping omal ajal sõlmiti.
See sõlmiti natuke aega enne seda, kui Keskerakond Reformierakonnaga valitsusse sai
Jah, aga nagu ma ütlen, tolle aja Venemaa oli midagi muud, kui ta praegu on. Siis ei olnud ka mingeid EL-i ega USA sanktsioone Venemaa suhtes. Arvata, et midagi pole muutunud, oleks väga naiivne. Venemaa ja suhtumine temasse on muutunud. Kas see leping iseenesest väga palju tähendab...(mõtleb)...ma arvan, et küsimus on ikkagi eelkõige elektoraadi ootustes ja kuivõrd see erakond ja tema juhid neid ootusi realiseerida suudavad. Kui nad ei püüa neid realiseerida, siis nad kaotavad sideme oma elektoraadiga. Mingil määral pantvangi situatsioon.
Millal Reformierakond valitsuses juhtrollis tagasi on?
Eks seda ole kaunis raske ennustada. See sõltub ka, kui edukalt uus valitsus käivitub. Iseenesest Eesti riigi ja demokraatliku arengu mõttes on hea, kui opositsioon ja koalitsioon vahelduvad. Kui üks suur ühiskonna grupp on pidevalt isolatsioonis ja opositsioonis, siis võib tekkida valijaskonnas lootusetuse tunne, mis pole ka hea. Kui erakond on olnud liiga kaua ainult opositsioonis, ei taju inimesed selles erakonnas enam võimaluste piire. Nii võib väga kergelt kütta elektoraadis üles väga kõrgeid ootusi, mis pole ka hea. Samas, kui on oldud valitsuses ja teatakse, mida valitsusvastutus tähendab, siis ilmselt sellised põhjendamatuid ootusi enam niimoodi üles kütta ei õnnestu.
