Jaanuari seisuga oli tööturuametis registreeritud üle 38 000 töötu, kuid peaministri sõnul tegelik arv kindlasti märksa suurem. „Töötus suureneb ka lähemas tulevikus, see on selge,“ ütles Ansip Vikerraadio saates „Reporteritund“.

Põhiliselt tulevad töötud peaministri hinnangul ehitussektorist ja ehitusmaterjalide tööstusest, mille arengud on viimasel ajal väga halvad olnud. Tootmismahud vähenesid detsembris möödunud aastaga võrreldes 43,5 protsenti.

Viimase kolme aasta jooksul on ehitajate arv Eestis kahekordistunud ning möödunud aasta kolmanda kvartali lõpus ulatus nende arv 82 000ni. Ansip on kindel, et väga paljud viimaste aastate jooksul lisandunud ehitustöölistest peavad nüüd hakkavad endale uut elukutset otsima ning valutult see kindlasti ei sünni.

Peaministri kinnitusel on riik varasemast rohkem investeerinud ümber- ja täiendõppesse ning statistika kinnitab ka osalejate arvu kiiret kasvu, isegi kahekordistumist. Kuid endiselt püsib meil õppijate arv liiga madal, olles 10 protsendiga kaugel maas näiteks Rootsi 50 protsendist töötajatest. Ansip avaldas lootust, et see seis paraneb ka tänu vastsele töölepinguseadusele.

Kuigi riik ei suuda praegust töötute hulka ümber koolitada, korraldatakse Ansipi sõnul kursuseid endiselt ning vale oleks öelda, et osaleda ei ole üldse võimalik. Siiski möönis ta, et töötute arvu plahvatuslik suurenemine on ümberõppes probleeme tekitanud. Põhiliseks mureks peab peaminister asjaolu, et inimesed ei osale täiend- ja ümberõppes pideva protsessi käigus, vaid pöörduvad abi saama juba siis, kui töökoht kadunud on.

„Töölepinguseaduse vastuvõtmisega jäime me tööpuuduse kiirele kasvule jalgu,“ sõnas Ansip.