Ansip: ülikoolidesse on tavaliselt asja vaid 30 gümnaasiumi lõpetajail
Ta märkis, et koolireform eeldab väga laiapõhjalist arutelu. „Uuel aastal me tõenäoliselt esimesel kabinetinõupidamisel arutame seda haridusreformi temaatikat väga põhjalikult,” rääkis ta. „Aga selliseid otsuseid ei langetata kabinetivaikuses.”
Ansipi sõnul peab riik tagama igale noorele võimalikult hea hariduse. Praegu on aga kvaliteet gümnaasiumihariduse osas peaministri hinnangul üle Eesti liialt kõikuv. „Eestis on umbes 30 kooli, mille lõpetajatel on reeglina ülikoolidesse asja. Ülejäänud koolides on see pigem juhus, et lõpetajad lähevad ülikoolidesse,“ rääkis Ansip.
Detsembri alguses avalikustas Eesti Päevaleht haridus- ja teadusministeeriumi plaani, mille kohaselt võiks 2012. aastast alates Eestis tegutsevad gümnaasiumid ja põhikoolid olla üksteisest lahutatud. Ministeeriumi nüüdseks ametist lahkunud asekantsler Katri Raigi sõnul tagaks gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine gümnaasiumites parema hariduskvaliteedi.
Andrus Ansipi sõnul on valituskabinet koolireformi ka varem põgusalt arutanud ning seni on jõutud arusaamale, et põhihariduse peab õpilane peab saama oma kodukoha lähedal ja gümnaasiumiharidus peab olema hea.
„Eesmärk ei saa olla lihtsalt lõputunnistuse saamine – gümnaasiumiharidus ei pea olema lõppjaam, kuhu tahetakse välja jõuda, vaid sealt tuleb edasi minna,“ selgitas Ansip. Peaministri sõnul on Eestis häid näiteid nii puhastest gümnaasiumitest kui ka koolidest, kus eksisteerivad koos nii põhikooliaste kui ka gümnaasiumiaste.
„Meil on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest üks väga hea näide Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi näol. Nende lõpetajate riigieksami tulemused on alati esikümnes Eestis vaatamata sellele, et lõpetajate arv ületab kordades teiste koolide lõpetajate arvu,“ rääkis Ansip.
Samas on Ansipi sõnul võimalik, et koos saavad eksisteerida ka põhikool ja gümnaasium. „Paratamatult annab suurem gümnaasium õpilastele paremaid võimalusi. Kuid kindlasti ei peaks kirvemeetodiga lähenema põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisele. On suurte ja pikkade traditsioonidega koole Eestis, kus praegune süsteem on töötanud väga hästi. Jälle on hea näide võtta Tartust – Miina Härma gümnaasium,“ lisas Ansip.
Peaministri hinnangul on koolireform vajalik, kuid samas tuleks suhtuda ülima austusega pikkade traditsioonidega koolidesse. „Pole mitte mingisugust põhjust lammutada hästitoimivaid süsteeme,“ arvas Ansip. Peaministri soovituse kohaselt peaks gümnaasiumi ja põhikooli lahutama nendes koolides, kus asjad ei ole hästi.
Eesti Päevaleht tellis detsembris uuringufirmalt Faktum Ariko küsitluse, mille tulemustest selgus, et vaid 16 protsenti küsitletutest pooldab gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamist. Seevastu selle sammu vastu oleks 63 protsenti küsitletutest. Seisukohta ei oska täna veel võtta 20 protsenti küsitletutest.
Reps: Jõuga sellest reformist asja ei saa
Mailis Reps, endine haridus- ja teadusminister:
Oleme ka riigikogu kultuurikomisjonis selle reformi tagamaadest rääkinud. Selge on see, et üks võimalus on vaadata igat kooli eraldi ja otsustada, kas kool saab jätkata gümnaasiumina või mitte. Teine võimalus on teha reform ära sunniviisiliselt, mida pooldab ka ministeerium. Nende arvates tähendaks erandite tegemine seda, et lõpuks ei vähene gümnaasiumite arv, sest mõnes kohas ei suleta gümnaasiumi poliitilistel põhjustel, mõnes aga traditsioonide pärast.
Eks see oht muidugi on olemas, aga jõuga ei saa haridusreformi teha. Võtame või Tallinna ja Prantsuse lütseumi näite. Kui praegu toimub seal õpe 1.-12. klassini, siis tulevikus peaks tegema kaks kooli – Prantsuse põhikooli ja Prantsuse gümnaasiumi. Kas see annaks siis mingi sisulise efekti hariduse kvaliteedi osas?
Reforme saab teha kahel viisil: ülevalt jõuga või altpoolt omavalitsuste initsiatiivil. Ma kardan, et see valitsus teeb selle reformi jõuga ära, aga kvaliteedi osas mingisugust erilist tõusu ei saavutata. Tegelikult tuleks alustada sellest, et sõnastaks alustuseks meie gümnaasiumi eesmärgi. Mina pole sellel arvamusel, et gümnaasiumist peab tingimata minema vaid kõrgkooli. Väga paljud lähevad täna gümnaasiumijärgselt kutsekooli või tööle. Äkki see ongi hea.
