See selgub muinsuskaitsenõukogu esimehe Toomas Tamla kirjast Ansipile, kellele nõukogu avaldas ümbermatmise asjus toetust. Muu hulgas tutvustab Tamla ka toiminguid, millega oleks võimalik ümbermatmine teostada.

Hetkel on Tõnismäel asuv matuseala kaitse all ajaloomälestisena “Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud”. Võimalike seal leiduvate inimsäilmete ümbermatmiseks on vaja teha objektil arheoloogilised kaevamised ning võtta paigalt mälestise staatus. Mälestiseks olemise saaks lõpetada põhjusel, et koht on kaotanud enamiku mälestise tunnuseid ja neid tunnuseid pole võimalik piisavalt autentselt taastada, pakkus Tamla.

Seejärel saaks muinsuskaitsenõukogu muinsuskaitseameti eksperthinnangu alusel teha kultuuriministrile ettepaneku lõpetada Tõnismäe platsi mälestiseks pidamine.

Muinsuskaitseameti peadirektori kt Riin Alatalu sõnul korraldataks kõigepealt kaevamised, selgitataks olukord ja seejärel tehtaks kultuuriministrile ettepanek mälestiseks pidamine lõpetada.

Linnaametil võtmeroll

Pronksmehe juures väljakaevamiste alustamiseks peab omakorda loa andma Tallinna linna kultuuriväärtuste amet, sest just neil on vastavalt muinsuskaitseameti ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingule õigus Tallinnas selliseid asju otsustada.

Seega vajab Ansip ümbermatmise eelduseks olevate kaevamiste alustamiseks Keskerakonda kuuluva Tallinna linnapea Jüri Ratase toetust, sest temale allub kultuuriväärtuse amet. Keskerakond aga toetab pronkssõduri juures praeguse olukorra säilitamist.

Tamla kinnitas, et muinsuskaitsenõukogu ei näe takistusi arheoloogiliste uuringute läbi-viimiseks ja võimalike matmiskohtade väljaselgitamiseks ning säilmete ümbermatmiseks.

Siselinna kalmistu valimine Teises maailmasõjas hukkunud punaarmeelaste säilmete üm-bermatmiseks eeldaks Tamla sõnul võimalikult ulatuslikku üksmeelt. Tamla pakkus, et nõusoleku peaksid näiteks andma muinsuskaitse selts, Eesti sõjahaudade hoolde liit, Eesti reservohvitseride kogu ja sõjaveteranide organisatsioonid.

Enim vastuseisu leiab ümbermatmine tõenäoliselt punaarmee sõjaveteranide organisatsioonidelt.

Hiljutise uuringu järgi ei leitud mingeid tõendeid, et Tallinna lahingute ajal 1944. aastal oleks praeguse pronkssõduri asupaika maetud langenuid. Teada on, et 14. aprillil 1945 maeti Tõnismäele 12 kirstu.