Ansipi kabinetiülem: digitaalsele ja füüsilisele kaubale peavad kehtima ühesugused reeglid

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja digitaalse ühisturu voliniku Andrus Ansipi kabinetiülema sõnul peab Euroopa seadusandlus arvestama ka tehnoloogiat, mis jõuab meie ellu alles 20–30 aasta pärast. Juhan Lepassaar ütleb, et kuigi küsimused on komplekssed, on näiteks geograafiliste piirangute probleem jäänud paljuski mõttelaiskuse taha.

Juhan Lepassaar, milline on Ansipi roll Euroopa Komisjonis? Kuhu tema võim ulatub? Tema alluvuses tegeleb ju digitaal­agendaga veel volinikke. Kas ta koordineerib nende tööd või langetab ise otsuseid?

Mõlemat. Tema otsused on enamasti seotud nende otsustega, mida volinikud peavad enne seda või pärast tegema. Asepresidendi võimupiirid on väga laiad.
Tuleb aru saada, mida digitaalse ühisturu loomine üldse tähendab. See tähendab, et siseturg – kus kaubad, teenused, tööjõud liiguvad vabalt – toimiks nii ka digitaalselt. Ehk juhul kui teenus või kaup on digitaalne või kui võrk n-ö aitab füüsiliste kaupade või teenustega kauplemisele kaasa, kehtiks samad reeglid.

20–30 aastat tagasi siseturu regulatiivset raamistikku tehes ei nähtud ette, et internet meid nii palju mõjutab. Peame vaatama üle kogu siseturu seadusloome, et kas see lubab neil vabadustel, mis füüsilises maailmas on, toimida ka digitaalses maailmas. See on suur töö. Elu ei seisa paigal, areng on väga kiire, eriti digitaalses majanduses.